{"id":26951,"date":"2012-04-22T18:37:35","date_gmt":"2012-04-22T15:37:35","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=26951"},"modified":"2012-05-04T11:34:50","modified_gmt":"2012-05-04T08:34:50","slug":"koigest-paberlehe-paksune-tv-prinditav-elektroonika-muutus-lihtsamaks","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=26951","title":{"rendered":"K\u00f5igest paberlehe paksune TV? Prinditav elektroonika muutus lihtsamaks"},"content":{"rendered":"<p><strong>Kujuta ette, et omad vaid paberlehe paksust ja ja sama palju kaaluvat televiisorit. See saab kunagi t\u00e4nu prinditava elektroonika t\u00f6\u00f6stuse kasvule tegelikkuseks. Protsess, mis v\u00f5imaldab materjale otseselt pindadele printida v\u00f5i rullida, moodustades elektrooniliselt funktsionaalse seadme, on juba orgaaniliste p\u00e4ikesepatareide ja orgaaniliste LED-ide tootmisel kasutusel.<\/strong><\/p>\n<div id=\"attachment_26952\" style=\"width: 392px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2012\/04\/piklt.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-26952\" class=\"size-full wp-image-26952  \" title=\"piklt\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2012\/04\/piklt.jpg\" alt=\"\" width=\"382\" height=\"297\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/04\/piklt.jpg 797w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/04\/piklt-300x232.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/04\/piklt-250x194.jpg 250w\" sizes=\"auto, (max-width: 382px) 100vw, 382px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-26952\" class=\"wp-caption-text\">Georgia Tehnika\u00fclikooli teadlased valmistasid esimese t\u00e4iesti plastse p\u00e4ikesepatarei. Pilt: Virginie Drujon-Kippelen<\/p><\/div>\n<p>Kuigi eeldatakse, et investeeringud sellesse tehnoloogiasse kasvavad j\u00e4rgmise 10 aasta jooksul k\u00fcmnete miljardite dollarite v\u00f5rra, on \u00fcheks v\u00e4ljakutseks odav ning tavalisi materjale kasutav tootmine. Et \u00a0toota elektronide kogumise abil valgust v\u00f5i energiat, on prinditava elektroonika valmistamiseks tarvis juhtivaid materjale &#8211; tavaliselt kaltsiumi, magneesiumi v\u00f5i liitiumi &#8211; millel on madal v\u00e4ljumist\u00f6\u00f6. Need metallid on keemiliselt v\u00e4ga aktiivsed. Nad oks\u00fcdeerivad ning l\u00f5petavad t\u00f6\u00f6tamise, kui need asetatakse hapniku- ja niiskusrikkasse keskkonda. Seet\u00f5ttu peavadki n\u00e4iteks televiisorite ja p\u00e4ikesepatareide elektroodid olema kaetud j\u00e4iga paksu t\u00f5kkega, n\u00e4iteks klaasi v\u00f5i kallite kapselkihtidega, kirjutab <a href=\"http:\/\/www.sciencedaily.com\/releases\/2012\/04\/120419143123.htm\">ScienceDaily.com<\/a>.<\/p>\n<p>Georgia Tehnika\u00fclikooli teadlased tutvustasid hiljuti aga n\u00e4htavasti universaalset meetodit, mille abil saab juhtiva materjali v\u00e4ljumist\u00f6\u00f6d v\u00e4hendada. Juhi pind kaeti v\u00e4ga \u00f5hukese (\u00fcks kuni k\u00fcmme nanomeetrit) pol\u00fcmeerkihiga, saades tulemuseks v\u00e4ga tugeva pinna dipooli. Materjali ja katte vastastikm\u00f5ju muudab \u00f5hus stabiilsed juhid efektiivseteks, madala v\u00e4ljumist\u00f6\u00f6ga elektroodideks.<\/p>\n<p>T\u00f6\u00f6stuslikult saadavaid pol\u00fcmeere saab lahjendatud lahustest, seehulgas veest ja metoks\u00fcetanoolist kergesti eraldada.<\/p>\n<p>,,Need pol\u00fcmeerid on odavad, keskkonnas\u00f5bralikud ja olemasolevatele rullilt-rullile masstootmismeetoditele kohandatavad,&#8221; s\u00f5nas <strong>Bernard Kippelen<\/strong>, \u00fcks uurimuses osalenud teadlastest. ,,Aktiivsete metallide asendamine stabiilsete juhtidega, kaasa arvatud juhtivate pol\u00fcmeeridega, muudab t\u00e4ielikult elektroonika tootmise ning kaitsmise n\u00f5udeid. Selliste materjalide kasutamine v\u00f5ib viia odavamate ja paindlikemate seadmete valmistamiseni.&#8221;<\/p>\n<p>Uue meetodi illustreerimiseks hindasid teadlased pol\u00fcmeeride v\u00f5imekust orgaanilises \u00f5hukese kile transistoris ning OLEDis. Lisaks ehitati protot\u00fc\u00fcp &#8211; maailma esimene t\u00e4iesti plastne p\u00e4ikesepatarei.<\/p>\n<p>,,Pol\u00fcmeeri kasutamine kahandab terve hulga juhtivate materjalide v\u00e4ljumist\u00f6\u00f6d, nende hulgas h\u00f5be, kuld ja alumiinium,&#8221; \u00fctles <strong>Seth Marder<\/strong>, Keemia ja Biokeemia osakonna professor. ,,Antud protsess on efektiivne ka l\u00e4bipaistvate metalloksiidide ja grafeeni puhul.&#8221;<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.sciencedaily.com\/releases\/2012\/04\/120419143123.htm\">Allikas<\/a><\/p>\n<p>Teadusartikkel: &#8220;<a href=\"http:\/\/www.sciencemag.org\/content\/336\/6079\/327\">A Universal Method to Produce Low-Work Function Electrodes for Organic Electronics<\/a>&#8220;<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Kujuta ette, et omad vaid paberlehe paksust ja ja sama palju kaaluvat televiisorit. See saab kunagi t\u00e4nu prinditava elektroonika t\u00f6\u00f6stuse kasvule tegelikkuseks. Protsess, mis v\u00f5imaldab materjale otseselt pindadele printida v\u00f5i rullida, moodustades elektrooniliselt funktsionaalse seadme, on juba orgaaniliste p\u00e4ikesepatareide ja orgaaniliste LED-ide tootmisel kasutusel. Kuigi eeldatakse, et investeeringud sellesse tehnoloogiasse kasvavad j\u00e4rgmise 10 aasta jooksul [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":26952,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[31,16],"tags":[110,115],"class_list":{"0":"post-26951","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-rakenduslik-teadus","8":"category-teadusuudis","9":"tag-materjal","10":"tag-tehnovidinad","11":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/26951","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=26951"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/26951\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/26952"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=26951"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=26951"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=26951"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}