{"id":27030,"date":"2012-04-26T22:10:54","date_gmt":"2012-04-26T19:10:54","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=27030"},"modified":"2012-04-28T20:54:26","modified_gmt":"2012-04-28T17:54:26","slug":"esimene-nahtava-universumi-tekkimise-arvutisimulatsioon","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=27030","title":{"rendered":"Esimene n\u00e4htava Universumi tekkimise arvutisimulatsioon"},"content":{"rendered":"

Prantsusmaa Laboratoire Univers et Theorie (LUTH) teadlased sooritasid Jean-Michel Alimi juhtimisel esimese n\u00e4htava Universumi struktuuri tekkimise arvutisimulatsiooni, alates Suurest Paugust l\u00f5petades n\u00fc\u00fcdisajaga.<\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a>Simulatsioon v\u00f5imaldas j\u00e4lgida 550 miljardi osakese evolutsiooni. Tegemist on esimesega kolmest planeeritud eksperimendist, mis kannavad koondnimetust Deus. Simulatsioon viidi l\u00e4bi uurimisasutuse GENCI uue superarvuti CURIE-ga, mis asub arvutuskeskuses TGCC (Tres Grand Centre de Calcul). Simulatsioonid heidavad muuhulgas valgust tumeenergiale, selle m\u00f5jule kosmilise struktuuri tekkimisel ja tumeaine jaotumisele selles.<\/p>\n

Esimesele Universumi kosmoloogilise konstandiga standardmudeli simulatsioonile j\u00e4rgneb kaks tumeenergia uurimisele p\u00fchendatud simulatsiooni. Loodetakse leida vastuseid k\u00fcsimustele, mis puudutavad tumeenergia m\u00f5ju kosmiliste struktuuride tekkimisele. Tumeenergia ning tumeaine ei ole otseselt j\u00e4lgitavad n\u00e4htused, mist\u00f5ttu loodetakse simulatsioonide abil leida uusi meetodeid nende avastamiseks kaudselt, kaasaja teadusele saadaolevate vahendite abil.<\/p>\n

Esimese standardse kosmoloogilise mudeli simulatsioon on juba teadlastele kosmilise aine jaotumise kohta olulist informatsiooni andnud. N\u00e4iteks \u00f5nnestus hinnata P\u00e4iksest sada miljardit korda raskemate galaktikaparvede koguarv, mis on ligikaudu 144 miljonit.<\/p>\n

Teadlased avastasid, et esimene taoline galaktikaparv moodustus siis, kui Universum oli k\u00f5igest 2 miljardi aasta vanune. K\u00f5ige massiivsem klaster kaalub tuhat triljonit P\u00e4ikese massi. Simulatsioonidest saadud andmed on v\u00f5imaldanud teadlastel hinnata tumeaine ruumilise jaotustiheduse k\u00f5ikumisi. Fluktuatsioonidel on sama f\u00fc\u00fcsikaline iseloom, mis kosmilise reliktkiirguse fluktuatsioonidelgi. M\u00f5lemad p\u00e4rinevad Suure Paugu alghetkeist ning on eskperimentaalselt WMAP programmi ning Plancki satelliitide poolt kinnitust leidnud.<\/p>\n

Simulatsioon kestis teoreetiliselt terve Universumi tekkeloo. Tulemused on senistest v\u00e4iksematest eksperimentidest t\u00e4psemad ja parema ajalise resolutsiooniga, v\u00f5imaldades simuleerida kosmose arengu \u00fcksikuid etappe. Eksperiment n\u00e4itas t\u00e4pselt, millise j\u00e4lje varase Universumi plasma akustilised v\u00f5nkumised, ehk bar\u00fcon-akustilised ostsillatsioonid, tumeaine jaotusele j\u00e4tnud on.<\/p>\n

Projektis kasutatud Grand Equipement National de Calcul Intensif instituudi superarvuti CURIE h\u00f5lmab enam kui 92000 protsessorit ning suudab sekundis sooritada 2*1015 <\/sup>arvutust. Maailma v\u00f5imsuselt viies superarvuti CURIE paikneb Essonne-is Prantsusmaal.<\/p>\n

Deus projekt on superarvutamises loonud uue p\u00f5lvkonna, mille esimene simulatsioon on viimase viie aasta mitmete tippteadusr\u00fchmade ning v\u00f5imsate arvutuskeskuste sarnased t\u00f6\u00f6d seljatanud. Kogu projekt kasutab protsessoritel summaarselt enam kui 30 miljonit tundi arvutusaega. Katsete k\u00e4igus toodetakse kokku enam kui 153600 terabaiti andmeid. T\u00e4nu teadlaste v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud keerukatele ning innovaatilistele reduktsiooniprotsessidele, mille hulka kuuluvad n\u00e4iteks esmased algoritmip\u00f5hised andmet\u00f6\u00f6tlused, on tegelik talletatav andmemaht 1024 terabaiti, mis vastab \u00fchele petabaidile.<\/p>\n

<\/strong><\/p>\n

Kosmoloogilist konstanti sisaldava standardmudeliga on n\u00fc\u00fcd v\u00f5imalik uurida tumeaine ja galaktikate jaotust 90 miljardi valgusaastase resolutsooniga kogu Universumi ajaloo ulatuses. \u00dclej\u00e4\u00e4nud kaks virtuaalset ajar\u00e4nnakut kavatsetakse sooritada k\u00e4esoleva aasta mais. Tulemused parandavad teadlaste arusaamasid tumeenergia m\u00f5just kosmilistele struktuurildele. Lisaks v\u00f5imaldavad simulatsioonid rahvusvahelistel kosmoseagentuuridel paremini l\u00e4bi viia Universumi vaatlus- ja kaardistamisprojekte, n\u00e4iteks EUCLID missioon, mille kohta saab l\u00e4hemalt lugeda siit<\/a>.<\/p>\n

Allikas: PhysOrg<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Prantsusmaa Laboratoire Univers et Theorie (LUTH) teadlased sooritasid Jean-Michel Alimi juhtimisel esimese n\u00e4htava Universumi struktuuri tekkimise arvutisimulatsiooni, alates Suurest Paugust l\u00f5petades n\u00fc\u00fcdisajaga. Simulatsioon v\u00f5imaldas j\u00e4lgida 550 miljardi osakese evolutsiooni. Tegemist on esimesega kolmest planeeritud eksperimendist, mis kannavad koondnimetust Deus. Simulatsioon viidi l\u00e4bi uurimisasutuse GENCI uue superarvuti CURIE-ga, mis asub arvutuskeskuses TGCC (Tres Grand Centre de […]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":27031,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[47,113,55],"class_list":{"0":"post-27030","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-ilmaruum","9":"tag-kauged-planeedid","10":"tag-tumeaine","11":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/27030","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=27030"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/27030\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/27031"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=27030"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=27030"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=27030"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}