{"id":27065,"date":"2012-04-29T15:39:03","date_gmt":"2012-04-29T12:39:03","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=27065"},"modified":"2012-05-02T10:15:37","modified_gmt":"2012-05-02T07:15:37","slug":"grafeen-kiirgab-infrapunavalgust","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=27065","title":{"rendered":"Grafeen kiirgab infrapunavalgust"},"content":{"rendered":"

J\u00e4rjekordsed uudised grafeenist leiab teadusajakirjast Physical Review Letters<\/em>, kus teadlaster\u00fchm v\u00e4idab olevat leidnud grafeenil optilise v\u00f5imenduse (ingl k <\/strong>optical gain<\/em>) <\/strong><\/strong>omaduse, mis tuleneb elektronide inversioonist p\u00e4rast materjali valgustamist laseriga.<\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a>

Pilt: Wikipedia Commons<\/p><\/div>\n

Optiline v\u00f5imendus t\u00e4hendab seda, et materjali valgustamisel peegeldab see tagasi rohkem kui sellele algselt kiirati – v\u00e4ga kasulik omadus, kui juttu on sellistest optoelektrilistest seadmetest nagu laserid, v\u00f5imendid, muundurid ja neeldurid, kirjutab Physorg.com<\/a>.<\/p>\n

Selles hiljutises uuringus kasutasid teadlased epitaksiaalselt kasvatatud grafeeni, mis t\u00e4hendab seda, et kristalliline aine kantakse alusele, saades tulemuseks k\u00f5rge kvaliteediga\u00a0grafeeni. Grafeeni ergastati pulslaseriga (1,55 eV), mille impulsid olid v\u00e4ga l\u00fchikesed (35 fs). M\u00f5\u00f5tes tagasipeegeldunud valguskiirguse hulka, leiti, et seda on rohkem kui algselt v\u00e4lja kiirati. See tuleneb teadlaste s\u00f5nul grafeeni unikaalsetest f\u00fc\u00fcsikalistest omadustest, mis p\u00f5hjustavad valguse juhtimise muutumist positiivsest negatiivseks, mis t\u00e4hendabki, et valgust peegeldub rohkem kui materjalile peale langes.<\/p>\n

T\u00e4psemini v\u00f5ib \u00f6elda, et materjali optilise v\u00f5imenduse omadus tekib sellest, et kui pulslaseri impulss grafeenile langeb, siis ergastuvad selle elektronid nii, et Diraci koonuse \u00fclaosasse j\u00e4\u00e4b rohkem laengukandjaid kui selle alaosasse – n\u00e4htus, mida nimetatakse p\u00f6\u00f6rdinversiooniks.Selle mittetasakaalulisuse t\u00f5ttu p\u00f5hjustab ainesse tungiv footon nende ergastatud elektronidega vastasm\u00f5jju astumisel infrapunavalguse kiirgumist. Lisaks tuleb v\u00e4lja, et see optiline v\u00f5imendus on suurem kui tavalistel optilistel seadmetel.<\/p>\n

Edasine uurimus n\u00e4itas, et grafeenn\u00e4idises t\u00e4heldatud optiline v\u00f5imendus v\u00f5ib toimuda lisaks ka laseri energiaimpulsside suures vahemikus, viies rohkemate potentsiaalsete rakendusteni.<\/p>\n

Kuigi antud uurimus on v\u00e4ga paljulubav, arvab teadlaster\u00fchm, et enne reaalsete rakendusteni j\u00f5udmist tuleb selle n\u00e4htuse osas veel palju t\u00f6\u00f6d teha. Lootus aga on, et grafeenil p\u00f5hinev seade v\u00f5iks oma t\u00f6\u00f6d teha kiiremini kui praegu olemasolevad seadmed, v\u00f5imaldades \u00fclikiirete telekommunikatsiooniseadmete valmistamist.<\/p>\n

Allikas<\/a><\/p>\n

Teadusartikkel: “Femtosecond Population Inversion and Stimulated Emission of Dense Dirac Fermions in Graphene<\/a>“<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

J\u00e4rjekordsed uudised grafeenist leiab teadusajakirjast Physical Review Letters, kus teadlaster\u00fchm v\u00e4idab olevat leidnud grafeenil optilise v\u00f5imenduse (ingl k optical gain) omaduse, mis tuleneb elektronide inversioonist p\u00e4rast materjali valgustamist laseriga. Optiline v\u00f5imendus t\u00e4hendab seda, et materjali valgustamisel peegeldab see tagasi rohkem kui sellele algselt kiirati – v\u00e4ga kasulik omadus, kui juttu on sellistest optoelektrilistest seadmetest nagu […]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":27066,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[31,16],"tags":[45,147],"class_list":{"0":"post-27065","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-rakenduslik-teadus","8":"category-teadusuudis","9":"tag-grafeengrafaan","10":"tag-nanotehnoloogia","11":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/27065","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=27065"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/27065\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/27066"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=27065"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=27065"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=27065"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}