{"id":2711,"date":"2010-04-20T21:40:04","date_gmt":"2010-04-20T18:40:04","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=2711"},"modified":"2010-06-28T12:59:02","modified_gmt":"2010-06-28T09:59:02","slug":"grafeen-milleks-on-konarused-kasulikud","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=2711","title":{"rendered":"Grafeen: milleks on konarused kasulikud"},"content":{"rendered":"

Hetkel on grafeen t\u00f5en\u00e4oliselt\u00a0enim uuritav uus materjalis\u00fcsteem kogu maailmas. Selle h\u00e4mmastavate mehaaniliste, keemiliste ning elektrooniliste omaduste t\u00f5ttu oleks seda v\u00f5imalik tulevikus rakendada paljudel aladel, n\u00e4iteks mikroelektroonikas. Elektronidel on grafeenis eriti suur liikumisvabadus ning seet\u00f5ttu v\u00f5iks grafeen olla praegu kiirete arvutikiipide tootmisel kasutatava r\u00e4ni aseaineks.<\/p>\n

<\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a>

J\u00e4\u00e4kreaktsioon silikoonkarbiidi substraadiga p\u00f5hjustab kuueharulise kaasrefleksstruktuuri. Pilt: Christoph Tegenkamp, Leibniz Univerity Hanover<\/p><\/div>\n

Teadusliku koost\u00f6\u00f6na uurisid Hanoveri Leibnizi \u00dclikooli ning F\u00fc\u00fcsika-Tehnika Instituudi(Physikalisch-Technische Bundesanstalt, PTB) teadlased konarliku aluspinna m\u00f5ju grafeenkihi elektroonilistele omadustele. Nende tulemustest j\u00e4reldub, et l\u00e4hitulevikus saab olema v\u00f5imalik hoida plasmone, elektronide \u00fchisv\u00f5nkumisi, kontrolli all, misl\u00e4bi tekiks nende ette\u00a0rida k\u00fchme ning eendeid. Uurimuse tulemused avaldati viimases New Journal of Physics<\/em> v\u00e4ljaandes.<\/p>\n

Grafeeni struktuur on juba iseenesest huvitav: see koosneb k\u00f5igest \u00fchest s\u00fcsiniku aatomite kihist. Sellise \u00fcli\u00f5hukese kihi k\u00f5rgekvaliteediline tootmine on aga suureks v\u00e4ljakutseks. \u00dcheks v\u00f5imalikuks viisiks sadestada grafeeni isoleerivale substraadile on epitaksia ehk kontrollitav grafeeni kasv isoleerivale r\u00e4nikarbiidile. Selleks kuumutatakse r\u00e4nikarbiidi kristalli vaakumis. Alates kindlast temperatuurist liiguvad\u00a0s\u00fcsiniku aatomid kristalli pinnale ning moodustavad r\u00e4nikarbiidi pinnale \u00fcheaatomilise kihi – grafeeni. Hilisemate rakenduste seisukohast on aga t\u00e4htis teada r\u00e4nikarbiidi pinnadefektide m\u00f5ju selle pinnale\u00a0kasvatatud grafeeni elektroonilistele omadustele.<\/p>\n

PTB ning Hanoveri Leibnizi \u00dclikooli teadlased just seda m\u00f5ju uurisidki. Uurimust\u00f6\u00f6 k\u00e4igus p\u00f6\u00f6rati erilist t\u00e4helepanu pinnadefektide m\u00f5jule \u00fchele kindlat t\u00fc\u00fcpi\u00a0elektronide ergastusele – plasmonitele.<\/p>\n

Kasutades erinevaid n\u00e4idiseid uuriti esmalt erineva pinnakaredusega ja sellest tulenevalt erineva hulga pinnadefektidega r\u00e4nikarbiidi kristalle, millede pindadele\u00a0hiljem grafeen moodustus. Defektide m\u00f5ju plasmon-ergastusele uuriti kasutades madalaenergeetiliste elektronide\u00a0difraktsiooni(SPA-LEED) ning energiakadude spektroskoopiat.<\/p>\n

Uurimuse tulemused n\u00e4itasid plasmonite eluea tugevat s\u00f5ltuvust pinnakvaliteedist. J\u00e4rskudest \u00e4\u00e4rtest ning teralistest piiridest p\u00f5hjustatud defektid takistavad tugevasti plasmonite levikut ning v\u00e4hendavad drastiliselt ka nende eluiga. Siinkohal on aga t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rne, et plasmonite muud elektroonilised omadused, eelk\u00f5ige dispersioon ehk hajumine, j\u00e4id\u00a0praktiliselt muutumatuks.<\/p>\n

Need teadmised avavad ukse plasmonite uutele huvitavatele\u00a0rakendustele tuleviku tehnikas\u00a0ning kasutusv\u00f5imalustele grafeenis. Selektiivselt pinnakaredust\u00a0reguleerides oleks v\u00f5imalik grafeenis tekitada erinevaid piire, mille ulatuses plasmonid vastavalt kas pidurduvad tugevalt v\u00f5i\u00a0levivad segamatult. Sel moel saaks panna plasmonid liikuma m\u00f6\u00f6da v\u00e4ikese pinnakaredusega plasmonjuhte \u00fchelt grafeenkiibilt teisele.<\/p>\n

Allikas:<\/strong><\/p>\n

Artikkel lehel physorg.com: http:\/\/www.physorg.com\/news190893404.html<\/a><\/p>\n

Lisaks:<\/strong><\/p>\n

Teadusartikkel: http:\/\/iopscience.iop.org\/1367-2630\/12\/3\/033017\/<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Hetkel on grafeen t\u00f5en\u00e4oliselt\u00a0enim uuritav uus materjalis\u00fcsteem kogu maailmas. Selle h\u00e4mmastavate mehaaniliste, keemiliste ning elektrooniliste omaduste t\u00f5ttu oleks seda v\u00f5imalik tulevikus rakendada paljudel aladel, n\u00e4iteks mikroelektroonikas. Elektronidel on grafeenis eriti suur liikumisvabadus ning seet\u00f5ttu v\u00f5iks grafeen olla praegu kiirete arvutikiipide tootmisel kasutatava r\u00e4ni aseaineks. Teadusliku koost\u00f6\u00f6na uurisid Hanoveri Leibnizi \u00dclikooli ning F\u00fc\u00fcsika-Tehnika Instituudi(Physikalisch-Technische Bundesanstalt, PTB) […]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[31,16],"tags":[45],"class_list":{"0":"post-2711","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-rakenduslik-teadus","7":"category-teadusuudis","8":"tag-grafeengrafaan","9":"entry","10":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/2711","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=2711"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/2711\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=2711"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=2711"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=2711"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}