{"id":27127,"date":"2012-04-30T14:44:59","date_gmt":"2012-04-30T11:44:59","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=27127"},"modified":"2012-05-04T11:56:51","modified_gmt":"2012-05-04T08:56:51","slug":"teadlased-ennustavad-uut-paradoksaalset-laserefekti","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=27127","title":{"rendered":"Teadlased ennustavad uut paradoksaalset laserefekti"},"content":{"rendered":"

Kaks lampi annavad rohkem valgust kui \u00fcks. Viini Tehnoloogia\u00fclikooli teadlaste uurimuse tulemusena selgus, et see lihtne argit\u00f5de tingimata laserite puhul ei t\u00f6\u00f6ta. Teoreetilise avastuse kohaselt tekib t\u00f6\u00f6tava laseri k\u00f5rval teise laseri j\u00e4rk-j\u00e4rgulise t\u00f6\u00f6lel\u00fclitamise korral kiirte vahel kompleksne interaktsioon, mis v\u00f5ib viia m\u00f5lema laseri kustumiseni. Elektroonikat ning fotoonikat \u00fchendavatele teadusdistipliinidele v\u00f5ib selline avastus olla v\u00e4ga oluline. Tulemused avaldati teadusajakirjas Physical Rewiev Letters.<\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a>

Kaks \u00fchildatud mikrolaserit.<\/p><\/div>\n

\u201eKujutage ette kaht k\u00f5rvutiolevat lambipirni, neist \u00fcks on t\u00f6\u00f6le l\u00fclitatud. Teise pirni voolu v\u00e4hehaaval reostaadiga t\u00f6\u00f6le rakendades v\u00f5iks oletada, et tuppa tekib rohkem valgust. Selgub, et analoogiat laseritele rakendades ei pruugi see nii olla,\u201c \u00fctles koos professor Stefan Rotteriga l\u00f5imitud laserite k\u00e4itumist uurinud Viini Teoreetilise F\u00fc\u00fcsika Instiduudi teadlane Matthias Liertzer. T\u00f6\u00f6r\u00fchma kuulus lisaks teadlasi Princetoni \u00dclikoolist, Yale \u00dclikoolist ning ETH Zurichist.<\/p>\n

Laseri k\u00e4itamiseks on vajalik footonite pumpamine, ehk energia lisamine s\u00fcsteemi. Selleks kasutatakse v\u00e4list kiirgusallikat v\u00f5i elektrivoolu. On loogiline, et \u00fcht kahest laserist pumbates teine ei kiirga. \u00dcllataval kombel ei pruugi aga teise laseri paralleelne ergastamine valgust juurde tekitada, vaid v\u00f5ib viia m\u00f5lema laseri kustumiseni. \u201eN\u00e4hes, et kaks laserit suudavad teineteist l\u00f5imituse t\u00f5ttu v\u00e4lja l\u00fclitada, oli selge, et olime teinud vea v\u00f5i avastanud midagi v\u00e4ga olulist,\u201c \u00fctleb Stefan Rotter. Simulatsiooni tulemusi on s\u00f5ltumatult j\u00f5udnud kontrollida artikli kaasautorid Yale-i \u00dclikoolist.<\/p>\n

Valgus koosneb elektromagnetlainetest. On h\u00e4sti teada, et lained v\u00f5ivad interfereeruda ning tekitada maksimume v\u00f5i miinimume. Kahe laserkiire vaheline interaktsioon on aga keerulisem n\u00e4htus. \u201eEfekt ei seisne vaid laineinterferentsis. See on kombinatsioon interferentsist ning valguse v\u00f5imendamisest, mis v\u00f5ib viia n\u00e4iliselt paradoksaalsete tulemusteni,\u201c \u00fctles Matthias Liertzer. Simulatsiooni keerukate matemaatiliste v\u00f5rrandite lahendamisel olid abiks Viini Tehnika\u00fclikooli matemaatikud. \u201eFenomen tugineb matemaatikute terminoloogias tuntud erakordsetele punktidele,\u201c \u00fctles Stefan Rotter (ing. k. exceptional points, komplekssete suuruste omav\u00e4\u00e4rtuste v\u00f5i omav\u00e4\u00e4rtusvektorite singulaarsused[1], toim.<\/em>). Erakordsed punktid on erilised kompleksruumi pindade l\u00f5ikepunktid. \u201eNende punktide olemasolu meie v\u00f5rrandites v\u00f5ibki viia laserite kustumiseni. On huvitav, et katsete \u00f5nnestumisel suudame \u00fchendada k\u00fcllaltki abstraktse matemaatilise aparaadi reaalselt m\u00f5\u00f5detava fenomeniga,\u201c \u00fcleb Rotter.<\/p>\n

Viini Tehnika\u00fclikooli insenerid tegelevad n\u00fc\u00fcd mikrolaseritel teooria katselise kontrolliga. Taolised laserfeketid on ise\u00e4ranis huvipakkuvad, sest nende abil on v\u00f5imalik \u00fchendada mikroelektroonika ning lasertehnoloogia. T\u00e4nap\u00e4evastes arvutites juhitakse signaale elektriliselt. Laservalguse integreerimine arvutusprotsessi v\u00f5ib avada uusi p\u00f5nevaid v\u00f5imalusi.<\/p>\n

[1] \u00a0arXiv:quant-ph\/0211090v1<\/p>\n

Allikas: PhysOrg<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Kaks lampi annavad rohkem valgust kui \u00fcks. Viini Tehnoloogia\u00fclikooli teadlaste uurimuse tulemusena selgus, et see lihtne argit\u00f5de tingimata laserite puhul ei t\u00f6\u00f6ta. Teoreetilise avastuse kohaselt tekib t\u00f6\u00f6tava laseri k\u00f5rval teise laseri j\u00e4rk-j\u00e4rgulise t\u00f6\u00f6lel\u00fclitamise korral kiirte vahel kompleksne interaktsioon, mis v\u00f5ib viia m\u00f5lema laseri kustumiseni. Elektroonikat ning fotoonikat \u00fchendavatele teadusdistipliinidele v\u00f5ib selline avastus olla v\u00e4ga oluline. […]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":27128,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[79],"class_list":{"0":"post-27127","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-kvantarvutid","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/27127","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=27127"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/27127\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/27128"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=27127"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=27127"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=27127"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}