{"id":27132,"date":"2012-04-30T15:32:18","date_gmt":"2012-04-30T12:32:18","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=27132"},"modified":"2012-04-30T15:32:18","modified_gmt":"2012-04-30T12:32:18","slug":"valmistati-terahertskiirguse-ribafilter-ning-polarisaator","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=27132","title":{"rendered":"Valmistati terahertskiirguse ribafilter ning polarisaator"},"content":{"rendered":"

Ameerika teadlased avastasid, et isolaatori ja grafeeni mitmikkihtmaterjal suudab efektiivselt varejstada tera- ning mikrolainekiirgust, lubades seejuures n\u00e4htaval valgusel komposiiti l\u00e4bistada. <\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a>

Kettakeste maatriks substraadil.<\/p><\/div>\n

Komposiiti on v\u00f5imalik modifitseerida nii, et see neelab vaid kindla osa pealelangeva kiirguse spektrist, moodustades elektromagnetlainete ribap\u00e4\u00e4sfiltri. T\u00e4heldatud efekti saaks kasutada n\u00e4iteks h\u00e4iretundlike elektroonikaseadmete varjestamiseks elektromagnetilise m\u00fcra eest. Teadlaste s\u00f5nul on lisaks varjestamisele ning filtreerimisele v\u00f5imalik materjalist valmistada terahertskiirguse polarisaator. Muuhulgas on tegemist edusammuga \u00fcha arenevas terhaherts-pildistamistehnoloogas.<\/p>\n

Hoolimata sellest, et grafeen on vaid \u00fche aatomkihi paksune, on tegemist hea elektromagnetkiirguse neelajaga laial lainepikkuste skaalal. Ise\u00e4ranis h\u00e4sti neeldub grafeenil infrapuna- ning terahertskiirgus. On t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rne , et sama kiirgushulga neeldumiseks peaks harilikum materjal olema mitme tuhande aatomkihi paksune. K\u00f5rge neeldumistegur tuleneb grafeeni unikaalsetest elektrilistest omadustest, mille t\u00f5ttu on materjali aatomv\u00f5re elektronid v\u00e4ga kiired, k\u00e4itudes relativistlike seisumassita \u201eDiraci\u201c osakestena.<\/p>\n

IBM TJ Watsoni New Yorgi Uurimiskeskuses valmistati teadlase Phaedon Avouris juhtimisel kile, millel on vaheliti nii grafeeni kui isolaatori kihid. T\u00f6\u00f6r\u00fchm n\u00e4itas, et k\u00f5igest k\u00fcmnekihiline komposiitkile suudab neelata kuni 97% pealelangevast tera- ning mikrolainekiirgusest, j\u00e4\u00e4des samas n\u00e4htavale valgusele l\u00e4bipaistvaks.<\/p>\n

T\u00f6\u00f6 k\u00e4igus avastati, et v\u00e4ikeste ketaste ning ribadega pinnatud kiledega on v\u00f5imalik terhaertskiirgust selektiivselt filtreerida ja polariseerida. Kettakesed ja ribakesed on k\u00f5igest paari mikroni laiused. Valguse neeldumine toimub langeva kiirguse lainepikkusest oluliselt v\u00e4iksemates piirkondades. See on v\u00f5imalik t\u00e4nu\u00a0pealelangeva valgusega tugevalt interakteeruvatele plasmonidele, mis on kvantiseeritud elektronide v\u00f5nkumised materjali sees.<\/p>\n

“Materjali aktiivelementideks on grafeenikihid”, seletas t\u00f6\u00f6r\u00fchma liige Hugen Yan. Plasmonid kas \u00a0neelavad kiirgust v\u00f5i soodustavad selle peegeldumist. Plasmonid on hakkavad langeva terhaertskiirguse toimel v\u00f5nkuma. Teatud sageduste juures tekib plasmonide resonants, mis markeerib neeldumistoime maksimumi.<\/p>\n

Kile tootmise esimeses etapis valmistati eelmainitud kilekomposiit. Seej\u00e4rel s\u00f6\u00f6vitati elekronlitograafia abil 3.6 x 3,6 mm ruudukestele ketaste ning ribade s\u00fcsteem. L\u00f5puks m\u00f5\u00f5deti seadme l\u00e4bilaskvust terhaerts- ja infrapunakiirguse puhul, kasutades selleks Fourier-p\u00f6\u00f6ret sooritavat infrapunaspektromeetrit.<\/p>\n

T\u00f6\u00f6r\u00fchm tegeleb n\u00fc\u00fcd komposiidi uurimisega tugevate magnetv\u00e4ljade all. \u201eKavatseme uurida grafeenplasmoonikat suure sagedusliku spektri ulatuses, sealhulgas infrapunase lainepikkusega spektri keskosa suhtes,\u201c lisab Yan.<\/p>\n

Allikas: PhysicWorld<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Ameerika teadlased avastasid, et isolaatori ja grafeeni mitmikkihtmaterjal suudab efektiivselt varejstada tera- ning mikrolainekiirgust, lubades seejuures n\u00e4htaval valgusel komposiiti l\u00e4bistada. Komposiiti on v\u00f5imalik modifitseerida nii, et see neelab vaid kindla osa pealelangeva kiirguse spektrist, moodustades elektromagnetlainete ribap\u00e4\u00e4sfiltri. T\u00e4heldatud efekti saaks kasutada n\u00e4iteks h\u00e4iretundlike elektroonikaseadmete varjestamiseks elektromagnetilise m\u00fcra eest. Teadlaste s\u00f5nul on lisaks varjestamisele ning filtreerimisele […]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":27133,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[45,137,110,147],"class_list":{"0":"post-27132","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-grafeengrafaan","9":"tag-kvantnahtused","10":"tag-materjal","11":"tag-nanotehnoloogia","12":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/27132","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=27132"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/27132\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/27133"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=27132"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=27132"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=27132"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}