{"id":27211,"date":"2012-05-03T11:10:45","date_gmt":"2012-05-03T08:10:45","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=27211"},"modified":"2012-05-07T00:42:34","modified_gmt":"2012-05-06T21:42:34","slug":"samm-lahemal-taisoptilise-arvutuseni","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=27211","title":{"rendered":"Samm l\u00e4hemal t\u00e4isoptilise arvutuseni"},"content":{"rendered":"<p>Valguse kiirus on universaalne kiirusepiirang, mist\u00f5ttu optilised tehnoloogiad on kiirete arvutusseadmete valmistamisel v\u00e4ga huvi\u00e4ratavad. Kiudoptika v\u00f5imaldab meil andmeid \u00fclikiiresti edasi-tagasi saata, kuid praegu toimuvad meie <a href=\"http:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Cpu\">CPU<\/a>-des (<em>Central processing unit<\/em> ehk keskprotsessor) arvutused siiski veel elektrooniliste transistorite abil. Hea uudis on aga see, et <strong>Purdue \u00dclikooli<\/strong> teadlased valmistasid r\u00e4nist optilise transistori, mis suudab edastada loogikasignaale &#8211; see t\u00e4hendab seda, et antud seade v\u00f5iks toimida kui optiline l\u00fcliti ning liigutada piisaval hulgal footoneid, et teised kaks transistorit t\u00f6\u00f6s hoida. Seade koosneb mikror\u00f5nga resonaatorist, mis asub \u00fche signaali edastava optilise liini ning \u00fche mikror\u00f5ngast soojendava liini k\u00f5rval, mis on vajalik r\u00f5nga resonantssageduse muutmiseks. Seej\u00e4rel resoneerib mikror\u00f5ngas kindlal sagedusel, et m\u00f5jutada signaalliinis olevat valgust nii, et selle v\u00e4ljund v\u00e4heneks tunduvalt ning viimaks katkeks.<\/p>\n<div id=\"attachment_27212\" style=\"width: 532px\" class=\"wp-caption aligncenter\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2012\/05\/silicon-optical-trannie.png\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-27212\" class=\"size-full wp-image-27212\" title=\"silicon-optical-trannie\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2012\/05\/silicon-optical-trannie.png\" alt=\"\" width=\"522\" height=\"163\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-27212\" class=\"wp-caption-text\">Uue optilise transistori t\u00f6\u00f6p\u00f5him\u00f5te.<\/p><\/div>\n<p>Enne, kui hakata aga \u00fclikiiretest footonarvutitest unistama, tuleks m\u00f5ista, et niipea need veel turule ei j\u00f5ua. Selliste transistorite energiatarve on neid toitvate ebaefektiivsete laserite t\u00f5ttu tavaliste transistoritega v\u00f5rreldes kordi suurem.<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.engadget.com\/2012\/05\/01\/researchers-build-optical-transistor-out-of-silicon-provide-pat\/\">Allikas<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Valguse kiirus on universaalne kiirusepiirang, mist\u00f5ttu optilised tehnoloogiad on kiirete arvutusseadmete valmistamisel v\u00e4ga huvi\u00e4ratavad. Kiudoptika v\u00f5imaldab meil andmeid \u00fclikiiresti edasi-tagasi saata, kuid praegu toimuvad meie CPU-des (Central processing unit ehk keskprotsessor) arvutused siiski veel elektrooniliste transistorite abil. Hea uudis on aga see, et Purdue \u00dclikooli teadlased valmistasid r\u00e4nist optilise transistori, mis suudab edastada loogikasignaale &#8211; [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":27212,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[31,16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-27211","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-rakenduslik-teadus","8":"category-teadusuudis","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/27211","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=27211"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/27211\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/27212"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=27211"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=27211"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=27211"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}