{"id":27216,"date":"2012-05-04T11:10:24","date_gmt":"2012-05-04T08:10:24","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=27216"},"modified":"2012-05-04T11:37:11","modified_gmt":"2012-05-04T08:37:11","slug":"prinditavate-vedelate-paikesepatareide-arendamine","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=27216","title":{"rendered":"Prinditavate vedelate p\u00e4ikesepatareide arendamine"},"content":{"rendered":"<p><strong>USC teadlased leidsid potentsiaalse tee odavate ja stabiilsete p\u00e4ikesepatareide loomiseni, mis on tehtud \u00fcliv\u00e4ikestest nanokristallidest. Need nanokristallid v\u00f5ivad eksisteerida vedela tindina ning neid v\u00f5ib puhastele pindadele v\u00e4rvina kanda v\u00f5i printida.<\/strong><\/p>\n<p>P\u00e4ikese-nanokristallid on umbes nelja nanomeetri suurused. See t\u00e4hendab, et selliseid nanokristalle mahuks n\u00f6\u00f6pn\u00f5ela peale 250 000 000 000. Neid \u00fcliv\u00e4ikeseid nanokristalle on v\u00f5imalik segada vedela lahusega selleks, et \u201eprintida p\u00e4ikesepatareisid nii, nagu prinditakse ajalehti,\u201c v\u00e4itis <strong>Richard L. Brutchey<\/strong>, USC keemiaprofessor. Brutchey arendas koos teadlase <strong>David H. Webber<\/strong>iga v\u00e4lja uue pinnakatte nanokristallide jaoks, mis on valmistatud pooljuhist kaadmium seleniidist. Uurimust\u00f6\u00f6 tulemused avaldati teadusajakirjas <em>Dalton Transactions<\/em>, vahendab <a href=\"http:\/\/phys.org\/news\/2012-04-path-liquid-solar-cells-surfaces.html\">Phys.org<\/a>.<\/p>\n<div id=\"attachment_27241\" style=\"width: 310px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2012\/05\/paneel.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-27241\" class=\"size-medium wp-image-27241\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2012\/05\/paneel-300x168.jpg\" alt=\"\" width=\"300\" height=\"168\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/05\/paneel-300x168.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/05\/paneel-250x140.jpg 250w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/05\/paneel.jpg 532w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-27241\" class=\"wp-caption-text\">Illustreeriv pilt kristallr\u00e4nist tahvel-p\u00e4ikesepatarei. Pilt: Wikipedia.org.<\/p><\/div>\n<p>Vedelaid nanokristall-p\u00e4ikesepatareisid on odavam toota kui \u00fcksikkristallr\u00e4nist tahvel-p\u00e4ikesepatareisid, kuid need pole p\u00e4ikesevalguse elektriks muundamisel kaugeltki nii t\u00f5husad. Brutchey ja Webber lahendasid \u00fche vedelate p\u00e4ikesepatareide v\u00f5tmeprobleemidest \u2013 kuidas luua stabiilne vedelik, mis juhib ka elektrit.<\/p>\n<p>Varem kinnitati orgaanilisi ligandmolekule nanokristallide k\u00fclge, et hoida neid p\u00fcsivatena ning takistada neid teineteise k\u00fclge kleepumast. Need molekulid olid ka kristallidele isolaatoriteks, mis muutis kogu s\u00fcsteemi v\u00e4ga halvaks elektrijuhiks. \u201eSee on olnud oma alal t\u00f5eliseks v\u00e4ljakutseks,\u201c s\u00f5nas Brutchey.<\/p>\n<p>Brutchey ja Webber avastasid s\u00fcnteetilise ligandi, mis stabiliseerib nanokristalle ja ehitab ka \u00fcliv\u00e4ikeseid \u201esildu\u201c, mis \u00fchendavad omavahel nanokristalle ja aitavad elektrivoolu edasi kanda. Kuna teadlaste meetodis on k\u00e4tketud suhteliselt madalal temperatuuril kulgev protsess, saab v\u00f5imalikuks p\u00e4ikesepatareide printimine klaasi asemel plastikule ilma sulamisprobleemideta. Tulemuseks saadakse painduv p\u00e4ikesepaneel, mida v\u00f5ib vormida ja seega pea igasse kohta sobitada.<\/p>\n<p>Uurimust\u00f6\u00f6d j\u00e4tkates plaanib Brutchey t\u00f6\u00f6tada nanokristallidega, mis on valmistatud teistest ainetest kui kaadmium, sest selle kasutamine t\u00f6\u00f6stuslikes rakendustes on piiratud m\u00fcrgisuse t\u00f5ttu. \u201eEhkki selle tehnoloogia turule toomine on aastate kaugusel, n\u00e4eme ees selget rada selle tehnoloogia integreerimiseks j\u00e4rgmise p\u00f5lvkonna p\u00e4ikesepatarei-tehnoloogiatesse,\u201c v\u00e4itis Brutchey.<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/phys.org\/news\/2012-04-path-liquid-solar-cells-surfaces.html\">Allikas<\/a><\/p>\n<p>Teadusartikkel:\u00a0\u201e<a href=\"http:\/\/pubs.rsc.org\/en\/Content\/ArticleLanding\/2012\/DT\/c2dt30197k\">Nanocrystal ligand exchange with 1,2,3,4-thiatriazole-5-thiolate and its facile\u00a0<em>in situ<\/em> conversion to thiocyanate<\/a>\u201c<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>USC teadlased leidsid potentsiaalse tee odavate ja stabiilsete p\u00e4ikesepatareide loomiseni, mis on tehtud \u00fcliv\u00e4ikestest nanokristallidest. Need nanokristallid v\u00f5ivad eksisteerida vedela tindina ning neid v\u00f5ib puhastele pindadele v\u00e4rvina kanda v\u00f5i printida. P\u00e4ikese-nanokristallid on umbes nelja nanomeetri suurused. See t\u00e4hendab, et selliseid nanokristalle mahuks n\u00f6\u00f6pn\u00f5ela peale 250 000 000 000. Neid \u00fcliv\u00e4ikeseid nanokristalle on v\u00f5imalik segada vedela [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":448,"featured_media":27241,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[53],"class_list":{"0":"post-27216","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-tulevikuenergia","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/27216","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/448"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=27216"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/27216\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/27241"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=27216"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=27216"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=27216"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}