{"id":27218,"date":"2012-05-02T20:18:11","date_gmt":"2012-05-02T17:18:11","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=27218"},"modified":"2012-05-02T20:18:11","modified_gmt":"2012-05-02T17:18:11","slug":"rontgenkiired-naitasid-molekulide-paigutusi-parema-prinditava-elektroonika-tarbeks","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=27218","title":{"rendered":"R\u00f6ntgenkiired n\u00e4itasid molekulide paigutusi parema prinditava elektroonika tarbeks"},"content":{"rendered":"

Teadlased kasutasid r\u00f6ntgenkiiri, mille abil on v\u00f5imalik n\u00e4ha prinditavas elektroonikas kasutatavate orgaaniliste ainete molekule. Seda tehes on uurijad n\u00fc\u00fcd v\u00f5imelised m\u00e4\u00e4rama, miks m\u00f5ned ained teistest on parema sooritusv\u00f5imega. Teadusajakirjas Nature Materials<\/em> avaldatud teadust\u00f6\u00f6 tulemused v\u00f5ivad viia odavamate ja t\u00f5husamate prinditavate elektroonikaseadmete v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tamiseni.<\/strong><\/p>\n

\u201eSee t\u00f6\u00f6 on p\u00f5nev, sest see n\u00e4itab uute detailide kaudu, kuidas me saame pol\u00fcmeeridest luua k\u00f5rge sooritusv\u00f5imega transistoreid ja p\u00e4ikesepatareisid,\u201c s\u00f5nas materjaliteaduse professor Michael Chabinyc<\/strong>, kes asus koos teadlaste Justin Cochran<\/strong>i, Harald Ade<\/strong> ja Brian Collins<\/strong>iga uurima, missugused ained ja t\u00f6\u00f6tluse astmed t\u00f6\u00f6tavad paremini alal, mis on siiani suuresti katse-eksituse protsess prinditava elektroonika tootjatele. Selles j\u00f5upingutuses tehti ka koost\u00f6\u00f6d rahvusvahelise teadust\u00f6\u00f6 meeskonnaga, kuhu kuulusid teiste seas teadlased Austraaliast ja Saksamaalt, kirjutab Phys.org<\/a>.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Pilt prinditud elektroonikas\u00fcsteemist. Pilt: Peter Allen<\/p><\/div>\n

Prinditud elektroonika on protsess, mis kasutab \u00fcsna tavap\u00e4raseid printimismeetodeid selleks, et tr\u00fckkida elektrit juhtivaid orgaanilisi molekule sisaldavaid tinte pindadele. Nii luuakse traadistikke mitmesuguste elektrooniliste seadmete tarbeks, sealhulgas fotogalvaanilistele <\/strong>seadmetele, kuvaritele ja isegi luminestseerivale riietustele. See protsess on kiirem ja odavam tavap\u00e4rastest, samade toodete jaoks kasutatavatest tootmistehnikatest. Seega v\u00f5ib uus protsess sillutada teed selles suunas, et muuta neid seadmeid tarbijate jaoks k\u00e4ttesaadavamateks.<\/p>\n

Kuni hiljutise ajani oli selliste orgaaniliste ainete ja nende ainete sooritusv\u00f5ime parendamiseks v\u00f5etavate sammude valimine m\u00f5nev\u00f5rra m\u00fcstiline protsess. M\u00f5ned ained ja t\u00f6\u00f6tlusviisid t\u00f6\u00f6tasid teistest paremini \u2013 seet\u00f5ttu v\u00f5tsid teadlased eesm\u00e4rgiks v\u00e4lja uurida, miks see nii on.<\/p>\n

Teadlased arendasid v\u00e4lja tehnika, milles kasutati nende orgaaniliste ainete molekulaartasemesse \u201ekiikamiseks\u201c r\u00f6ntgenkiiri. Uurijad avastasid, et aine sooritusv\u00f5ime on seotud selle molekulaarse joondusega, ja et seda seotust kontrollisid lihtsad tegurid, n\u00e4iteks kuumutamine ja molekulidevahelised vastasm\u00f5jud pinnatasemetel.<\/p>\n

\u201eTransistorites t\u00f5usis sooritusv\u00f5ime siis, kui molekulide vaheline seotus suurenes,\u201c v\u00e4itis Collins. \u201eP\u00e4ikesepatareide puhul avastasime, et seadme l\u00fclituskohtades olevad molekulid on seotud. See v\u00f5ib olla v\u00f5tmeteguriks t\u00f5husama p\u00e4ikesekiirguse kogumiseks. Nii transistorite kui p\u00e4ikesepatareide jaoks oli see esmakordne juhus, kui keegi oli v\u00f5imeline t\u00f5eliselt vaatama molekulaartasemel toimuvat.\u201c<\/p>\n

Teadlased loodavad, et uus r\u00f6ntgentehnika annab parema perspektiivi prinditud elektroonikas kasutatavate orgaaniliste ainete loomusesse. \u201eMe loodame, et see tehnika annab teadlastele ja tootjatele parema teadmise nende ainete p\u00f5hiomadustest,\u201c v\u00e4itis Collins. \u201eArusaam nende ainete t\u00f6\u00f6tamisest viib meid parendatud sooritusv\u00f5ime ja parema t\u00f6\u00f6stusliku rakendatavuse suunas.\u201c<\/p>\n

Allikas<\/a><\/p>\n

Teadusartikkel:\u00a0\u201eLiquid-crystalline semiconducting polymers with high charge-carrier mobility<\/a>\u201c<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Teadlased kasutasid r\u00f6ntgenkiiri, mille abil on v\u00f5imalik n\u00e4ha prinditavas elektroonikas kasutatavate orgaaniliste ainete molekule. Seda tehes on uurijad n\u00fc\u00fcd v\u00f5imelised m\u00e4\u00e4rama, miks m\u00f5ned ained teistest on parema sooritusv\u00f5imega. Teadusajakirjas Nature Materials avaldatud teadust\u00f6\u00f6 tulemused v\u00f5ivad viia odavamate ja t\u00f5husamate prinditavate elektroonikaseadmete v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tamiseni. \u201eSee t\u00f6\u00f6 on p\u00f5nev, sest see n\u00e4itab uute detailide kaudu, kuidas me […]<\/p>\n","protected":false},"author":448,"featured_media":27219,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-27218","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/27218","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/448"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=27218"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/27218\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/27219"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=27218"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=27218"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=27218"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}