{"id":27221,"date":"2012-05-02T20:08:49","date_gmt":"2012-05-02T17:08:49","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=27221"},"modified":"2012-05-02T20:08:49","modified_gmt":"2012-05-02T17:08:49","slug":"kvantfuusika-jaljendab-kohedaid-minevikusundmusi","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=27221","title":{"rendered":"Kvantf\u00fc\u00fcsika j\u00e4ljendab k\u00f5hedaid minevikus\u00fcndmusi"},"content":{"rendered":"

Professor Anton Zeilingeri juhitud f\u00fc\u00fcsikute meeskond Viini \u00dclikoolist ja Viini Kvantteaduse ja -tehnoloogia keskusest n\u00e4itasid esmakordselt eksperimendi k\u00e4igus, et otsus, kas kaks osakest olid p\u00f5imunud v\u00f5i eraldatavas kvantseisundis, v\u00f5ib olla tehtud isegi peale seda, kui neid osakesi on m\u00f5\u00f5detud ning need ei pruugi enam eksisteeridagi. Teadust\u00f6\u00f6 tulemused avaldatati ajakirjas Nature Physics<\/em>.<\/strong><\/p>\n

Austria f\u00fc\u00fcsiku Erwin Schr\u00f6dinger<\/strong>i s\u00f5nul on p\u00f5imumine kvantmehhanikale iseloomulik omadus. Lisaks selle \u00fcliolulisele rollile f\u00fc\u00fcsika p\u00f5hialustes on p\u00f5imumine ka v\u00f5tmet\u00e4htusega ressurss tulevastes kvantinfotehnoloogiates, n\u00e4iteks kvant-kr\u00fcptograafias ja kvant-arvutustehnikas. P\u00f5imunud osakesed n\u00e4itavad korrelatsioone, mis on tugevamad ja keerukamad kui klassikalise f\u00fc\u00fcsika seadustes lubatud. Kui kaks osakest on p\u00f5imunud kvantseisundis, on neil t\u00e4iuslikult defineeritud \u00fchised omadused ning v\u00e4henenud individuaalsed omadused. See esineks n\u00e4iteks kahe t\u00e4ringu puhul, millel pole suunda enne, kuni neid m\u00f5\u00f5detakse. M\u00f5\u00f5tmisel oleksid t\u00e4ringud aga kindlasti sama juhusliku k\u00fcljega \u00fclespoole. Kontrastina v\u00f5imaldavad niinimetatud eraldatavad kvantseisundid klassikalist kirjeldust, kuna igal osakesel on ka oma h\u00e4stidefineeritud omadused. Kaks t\u00e4ringut on eristatavas seisundis, sest neil m\u00f5lemal on oma h\u00e4stidefineeritud orientatsioon. V\u00f5iks arvata, et v\u00e4hemalt kvantseisundi loomus v\u00f5iks olla reaalsuse objektiivne t\u00f5siasi. T\u00e4ringud on kas p\u00f5imunud v\u00f5i mitte. Zeilingeri meeskond n\u00e4itas n\u00fc\u00fcd katse k\u00e4gus, et see ei ole alati t\u00f5si, kirjutab Phys.org<\/a>.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Abstraktne illustratsioon n\u00e4itab, kuidas nelja valgusosakest saab toota ja manipuleerida viisil, et \u00fcks neist saab hiljem m\u00e4\u00e4rata, millises kvantseisundis kaks osakest on olnud. Pilt: Jon Heras, Equinox Graphics Ltd<\/p><\/div>\n

Uurimust\u00f6\u00f6 autorid viisid katseliselt l\u00e4bi \u201eGedankenexperiment\u2019i\u201c mida nimetatakse \u201ep\u00f5imumise vahetamine viivitatud valikuga\u201c, mille formuleeris Asher Peres<\/strong> 2000. aastal. Selle k\u00e4igus toodetakse kaks paari p\u00f5imunud footoneid. \u00dcks footon igast paarist saadetakse paarsuse juurde, mille nimi on Victor. Kahest alles j\u00e4\u00e4nud footonist \u00fcks saadetakse Alice-nimelise paarsuse juurde ja teine paarsuse Bobi juurde. Victor v\u00f5ib n\u00fc\u00fcd valida kaht t\u00fc\u00fcpi m\u00f5\u00f5tmise vahel. Kui ta otsustab m\u00f5\u00f5ta oma kaht footonit viisil, et neid sunnitakse p\u00f5imunud olekusse, siis nii Alice\u2019i kui ka Bobi footonpaar muutub p\u00f5imituks. Kui Victor m\u00f5\u00f5dab aga oma osakesi eraldiseisvalt, muutub Alice\u2019i ja Bobi footonnpaar eristuvas seisundis olevaks.<\/p>\n

Kaasaegne kvantoptika tehnoloogia v\u00f5imaldas meeskonnal viivitada Victori valiku ja m\u00f5\u00f5tmisega, lubades enne Alice\u2019l ja Bobil m\u00f5\u00f5ta oma footonpaari. \u201eAvastasime, et seda, kas Alice\u2019i ja Bobi footonid on p\u00f5imunud ja n\u00e4itavad kvantkorrelatsioone v\u00f5i need on eristatavad ja n\u00e4itavad klassikalisi korrelatsioone, on v\u00f5imalik otsustada peale nende m\u00f5\u00f5tmist,\u201c selgitas uurimust\u00f6\u00f6 juhtiv autor Xiao-song Ma<\/strong>.<\/p>\n

Albert Einsteini kuulsate s\u00f5nade kohaselt paistab kvant-p\u00f5imumise m\u00f5ju \u201ek\u00f5he tegevus vahemaa tagant\u201c. Hiljutine eksperiment l\u00e4ks \u00fche m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rse sammu v\u00f5rra kaugemale. \u201eNaiivses klassikalises maailmavaates v\u00f5ib kvantmehhaanika isegi j\u00e4ljendada tulevikus sooritatud tegevuste m\u00f5ju minevikus\u00fcndmustele,\u201c v\u00e4itis Anton Zeilinger<\/strong>.<\/p>\n

Allikas<\/a><\/p>\n

Teadusartikkel:\u00a0\u201eExperimental delayed-choice entanglement swapping<\/a>\u201c<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Professor Anton Zeilingeri juhitud f\u00fc\u00fcsikute meeskond Viini \u00dclikoolist ja Viini Kvantteaduse ja -tehnoloogia keskusest n\u00e4itasid esmakordselt eksperimendi k\u00e4igus, et otsus, kas kaks osakest olid p\u00f5imunud v\u00f5i eraldatavas kvantseisundis, v\u00f5ib olla tehtud isegi peale seda, kui neid osakesi on m\u00f5\u00f5detud ning need ei pruugi enam eksisteeridagi. Teadust\u00f6\u00f6 tulemused avaldatati ajakirjas Nature Physics. Austria f\u00fc\u00fcsiku Erwin Schr\u00f6dingeri […]<\/p>\n","protected":false},"author":448,"featured_media":27222,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[137],"class_list":{"0":"post-27221","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-kvantnahtused","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/27221","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/448"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=27221"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/27221\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/27222"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=27221"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=27221"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=27221"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}