{"id":27298,"date":"2012-05-07T13:33:43","date_gmt":"2012-05-07T10:33:43","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=27298"},"modified":"2012-05-07T13:33:43","modified_gmt":"2012-05-07T10:33:43","slug":"teadlased-leidsid-uue-viisi-superluminaalsete-impulsside-genereerimiseks","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=27298","title":{"rendered":"Teadlased leidsid uue viisi superluminaalsete impulsside genereerimiseks"},"content":{"rendered":"<p><strong>Ameerika \u00dchendriikide Standardite ja Tehnoloogia Riikliku Instituudi (<em>National Institute of Standards and Technology<\/em> ehk NIST) teadlased t\u00f6\u00f6tasid v\u00e4lja uue viisi ,,<a href=\"http:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Superluminal\">superluminaalsete<\/a>&#8221; valgusimpulsside genereerimiseks &#8211; mingis m\u00f5ttes liiguvad need impulsid valguse kiirusest kiiremini. Antud meetod, mida nimetatakse nelja laine kombineerimiseks (<em>four-wave mixing<\/em>), moonutab valgusimpulside kindlaid osi ning liigutab neid edasi sinna, kus need oleks olnud, kui nad oleksid liikunud m\u00f5jutamata l\u00e4bi vaakumi. Seda meetodit saaks kasutada sidesignaalide ajastuse parandamiseks ning ka kvantkorrelatsioonide levimise uurimiseks.<\/strong><\/p>\n<div id=\"attachment_27299\" style=\"width: 310px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2012\/05\/120503194223.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-27299\" class=\"size-full wp-image-27299\" title=\"120503194223\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2012\/05\/120503194223.jpg\" alt=\"\" width=\"300\" height=\"181\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/05\/120503194223.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/05\/120503194223-250x150.jpg 250w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-27299\" class=\"wp-caption-text\">Nelja laine kombineerimisel saadetakse algimpulsid soojendatud rakukesse, milles on aatomiline rubiidiumi aur ning erineva sagedusega ,,pumpavad&quot; kiired. Aur kiirendab impulsse ning kallutab selle tippu edasi, muutes v\u00e4ljuva valguskiire superluminaalseks. Pilt: NIST<\/p><\/div>\n<p>Einsteini erirelatiivsusteooria kohaselt on vaakumis liikuva valguse kiirus ka \u00fcldiseks kiiruspiiranguks. Informatsioon ei saa valgusest kiiremini liikuda, kirjutab<a href=\"http:\/\/www.sciencedaily.com\/releases\/2012\/05\/120503194223.htm\"> ScienceDaily.com<\/a>.<\/p>\n<p>Siiski leidub aga viis sellest m\u00f6\u00f6da hiilida. L\u00fchikese valgusimpulsi j\u00f5udmist sihtpunkti saab (tavaliselt) kirjeldada statistikast tuntud kellukese kujulise s\u00fcmmeetrilise k\u00f5vera abil. Selle k\u00f5vera juhtiv serv ei saa valguse kiirust \u00fcletada, kuid k\u00f5vera \u00fclemist osa ehk impulsi tippu saab nii edasi kui ka tagasi kallutada, mist\u00f5ttu see saabub sihtpunkti tavalisest kas varem v\u00f5i hiljem.<\/p>\n<p>Hiljutistes eksperimentides on ,,informeerimata&#8221; superluminaalseid impulsse genereeritud nii, et impulsi juhtivat serva on v\u00f5imendatud ning selle tagumist serva kas n\u00f5rgendatud v\u00f5i see hoopiski eemaldatud. See meetod tekitab aga suurel hulgal m\u00fcra ilma suure kasvuta laine kiiruses. Nelja laine kombineerimine annab aga puhtamad impulsid ning suurema kiiruskasvu t\u00e4nu impulsis sisalduvate valguslainete faaside muutmisele.<\/p>\n<p>Nelja laine kombineerimise meetodis saadavad teadlased 200 nanosekundi pikkused laservalguse algimpulsid soojendatud rakukesse, mis sisaldab aatomilist rubiidiumi auru ning nn pumpavat kiirt, mille sagedus erineb algimpulsside omast. Rubiidiumi aur v\u00f5imendab algimpulsse ning nihutab neid iseloomustavate k\u00f5verate tippu edasi, mist\u00f5ttu need muutuvad superluminaalseteks. Samal ajal reageerivad ,,pumpavate&#8221; kiirte elektronid auruga, et tekitada teine impulss, mida nimetatakse kaasimpulsiks. Ka selle tipp v\u00f5ib liikuda kas valgusest kiiremini v\u00f5i aeglasemalt, s\u00f5ltudes laseri t\u00f6\u00f6seadistusest ning selle sees olevatest tingimustest.<\/p>\n<p>Eksperimendis saabusid impulsside tipud sihtm\u00e4rgini 50 nanosekundit kiiremini kui vaakumis liikuv valguslaine.<\/p>\n<p>\u00dcheks esimeseks rakenduseks, mida teadlased uurida soovivad, on <a href=\"http:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Quantum_discord\">kvantvastuolu<\/a> (ingl k\u00a0<em>quantum discord<\/em>). Kvantvastuolu defineerib matemaatiliselt kahe seotud s\u00fcsteemi, antud juhul alg- ning kaasimpulsside\u00a0vahelist kvantinformatsiooni jagamist. M\u00f5\u00f5tes kiirete kiirte ning etalonkiirte kvantvastuolu, loodavad teadlased m\u00e4\u00e4rata kindlaks, kui kasulik see kiire valgus kvantinformatsiooni edastamisel ja t\u00f6\u00f6tlemisel oleks.<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.sciencedaily.com\/releases\/2012\/05\/120503194223.htm\">Allikas<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Ameerika \u00dchendriikide Standardite ja Tehnoloogia Riikliku Instituudi (National Institute of Standards and Technology ehk NIST) teadlased t\u00f6\u00f6tasid v\u00e4lja uue viisi ,,superluminaalsete&#8221; valgusimpulsside genereerimiseks &#8211; mingis m\u00f5ttes liiguvad need impulsid valguse kiirusest kiiremini. Antud meetod, mida nimetatakse nelja laine kombineerimiseks (four-wave mixing), moonutab valgusimpulside kindlaid osi ning liigutab neid edasi sinna, kus need oleks olnud, kui [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":27299,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[31,16],"tags":[137],"class_list":{"0":"post-27298","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-rakenduslik-teadus","8":"category-teadusuudis","9":"tag-kvantnahtused","10":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/27298","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=27298"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/27298\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/27299"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=27298"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=27298"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=27298"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}