{"id":27301,"date":"2012-05-07T13:42:43","date_gmt":"2012-05-07T10:42:43","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=27301"},"modified":"2012-05-07T13:42:43","modified_gmt":"2012-05-07T10:42:43","slug":"matemaatiline-musteerium-lahendatud","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=27301","title":{"rendered":"Matemaatiline m\u00fcsteerium lahendatud"},"content":{"rendered":"<div id=\"attachment_27302\" style=\"width: 310px\" class=\"wp-caption aligncenter\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2012\/05\/dn21760-1_300.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-27302\" class=\"size-full wp-image-27302\" title=\"dn21760-1_300\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2012\/05\/dn21760-1_300.jpg\" alt=\"\" width=\"300\" height=\"229\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/05\/dn21760-1_300.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/05\/dn21760-1_300-250x190.jpg 250w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-27302\" class=\"wp-caption-text\">Ei n\u00e4e k\u00fcll v\u00e4ga ruudu moodi v\u00e4lja, kuid ruudust saab sellise toroidi valmistada. Pilt: V. Borrelli et al\/PNAS<\/p><\/div>\n<p>See v\u00f5ib k\u00fcll olla k\u00f5ige veidram s\u00f5\u00f5rik, mida sa n\u00e4inud oled, kuid see lahendab pikaajalise geomeetrilise m\u00f5istatuse, mis matemaatikuid juba aastaid piinanud on.<\/p>\n<p>Topoloogia on matemaatika haru, mis uurib objektide geomeetrilist deformatsiooni. Topoloogia reeglite j\u00e4rgi on kindlat t\u00fc\u00fcpi lame ruut, mille vastask\u00fcljed on matemaatiliselt seotud, v\u00f5rdne auguga s\u00f5\u00f5riku ehk toroidiga, sest \u00fcht saab kergelt teiseks muuta. Esmalt tuleb ruudu \u00fclemine ja alumine k\u00fclg \u00fchendada, et moodustada silinder, ning seej\u00e4rel see silinder ringiks painutada ja selle kaks avatud otsa \u00fchendada.<\/p>\n<p>Probleemiks on aga see, et nende kahe otsa \u00fchendamiseks peab toroidi nii venitama, et see moonutab ruudu esialgset kuju. K\u00f5ik esialgse ruudu horisontaalsed jooned venivad, vertikaalsed jooned j\u00e4\u00e4vad aga samaks. K\u00fcsimus on aga selles, et kas leidub selline toroid, mis j\u00e4taks nii horisontaalsed kui ka vertikaalsed jooned samapikkusteks? Lyoni \u00dclikooli ning Grenoble&#8217;i \u00dclikooli matemaatikutel \u00f5nnestuski hiljuti sellist toroidi visualiseerida.<\/p>\n<p>Loe pikemalt: &#8220;<a href=\"http:\/\/www.newscientist.com\/article\/dn21760-wrinkled-doughnut-solves-geometrical-mystery.html\">Wrinkled doughnut solves geometrical mystery<\/a>&#8221;<\/p>\n<p>Teadusartikkel: &#8220;<a href=\"http:\/\/www.pnas.org\/content\/early\/2012\/04\/18\/1118478109\">Flat tori in three-dimensional space and convex integration<\/a>&#8220;<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>See v\u00f5ib k\u00fcll olla k\u00f5ige veidram s\u00f5\u00f5rik, mida sa n\u00e4inud oled, kuid see lahendab pikaajalise geomeetrilise m\u00f5istatuse, mis matemaatikuid juba aastaid piinanud on. Topoloogia on matemaatika haru, mis uurib objektide geomeetrilist deformatsiooni. Topoloogia reeglite j\u00e4rgi on kindlat t\u00fc\u00fcpi lame ruut, mille vastask\u00fcljed on matemaatiliselt seotud, v\u00f5rdne auguga s\u00f5\u00f5riku ehk toroidiga, sest \u00fcht saab kergelt teiseks [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":27302,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[40],"tags":[],"class_list":{"0":"post-27301","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-paev-pildis","8":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/27301","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=27301"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/27301\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/27302"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=27301"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=27301"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=27301"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}