{"id":27304,"date":"2012-05-08T10:20:29","date_gmt":"2012-05-08T07:20:29","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=27304"},"modified":"2012-05-08T10:20:29","modified_gmt":"2012-05-08T07:20:29","slug":"lihtsus-ja-kvantkeerukus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=27304","title":{"rendered":"Lihtsus ja kvantkeerukus"},"content":{"rendered":"

Reaalsuse simuleerimine n\u00f5uaks kvantarvutil v\u00e4hem m\u00e4lu kui tavalisel arvutil, n\u00e4itasid Bristoli \u00dclikooli teadlased oma hiljutises artiklis.<\/strong><\/p>\n

<\/strong>Antud uurimus demonstreerib uut viisi, mille abil kvantf\u00fc\u00fcsikal p\u00f5hinevad arvutid oleksid tavalistest arvutitest paremad, kirjutab Physorg.com<\/a>.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Stohhastilise protsessi simulaatorit v\u00f5ib ette kujutada f\u00fc\u00fcsikalise s\u00fcsteemina, mis salvestab valitud informatsiooni m\u00f6\u00f6dunud v\u00e4ljunditest ning kasutab neid tulevikuks vajaliku statistika genereerimiseks.<\/p><\/div>\n

Kui esitada teadlastele keerukas s\u00fcsteem, siis proovivad nad tavaliselt leida selle p\u00f5hjaks oleva lihtsama s\u00fcsteemi, mis seej\u00e4rel loodusseaduste ja fundamentaalsete printsiipide abil s\u00f5nadesse seatakse. Komplekssed s\u00fcsteemid paistavad sellisele l\u00e4henemisele aga tihtipeale immuunsed, muutes alusprintsiipide eraldamise s\u00fcsteemist raskeks.<\/p>\n

Siiski on teadlased leidnud, et komplekseid s\u00fcsteeme saab varemarvatust lihtsamaks muuta, kui kasutada kvantf\u00fc\u00fcsikat: komplekssete s\u00fcsteemide kvantmudelid on lihtsamad ning ennustavad nende k\u00e4itumist efektiivsemalt kui klassikalised mudelid.<\/p>\n

Kindla s\u00fcsteemi kompleksuse heaks n\u00e4itajaks on see, kui ennustamatu on selle k\u00e4itumine. N\u00e4iteks on kulli ja kirja viskamise tulemus juba oma loomult ennustamatu ning k\u00f5ik selleks kulutatud ressursid (v\u00e4lja arvatud suvaline pakkumine) l\u00e4heksid lihtsalt raisku. Seega on sellise s\u00fcsteemi komplekssus null.<\/p>\n

Teised s\u00fcsteemid on aga \u00fcpriski erinevad, n\u00e4iteks n\u00e4rviimpulsside j\u00e4rjestus (mis n\u00e4itab, kuidas sensoorset ja muud informatsiooni ajus esitatakse) v\u00f5i proteiinide kohanemise d\u00fcnaamika (kuidas proteiinide struktuur \u00fcmber organiseerub). Neil s\u00fcsteemidel on m\u00e4lu ning need on mingil m\u00e4\u00e4ral ennustatavad, mist\u00f5ttu need on m\u00fcndiviskest komplekssemad.<\/p>\n

Selliste komplekssete s\u00fcsteemide toimimine mitmetes organismides p\u00f5hineb reaalsuse simuleerimisel. Selline simuleerimine v\u00f5imaldab organismil ennustada ja seega ka reageerida oma \u00fcmbrusele. Kui kvantd\u00fcnaamikat saaks identsete ennustuste tegemiseks v\u00e4hema m\u00e4lu kuluga kasutada, siis ei peaks sellised s\u00fcsteemid olema nii keerukad kui esialgu arvatud.<\/p>\n

Uurimust juhtinud Dr Karoline Wiesner s\u00f5nas: ,,V\u00f5ib \u00f6elda, et fundamentaalsel tasemel leidsime me, et ennustuse efektiivsus ei ulatu siiski termod\u00fcnaamikast tuleneva madalaima piirini – ruumi arenguks on. See fakt v\u00f5ib viidata kvantmehaanika raamistikku j\u00e4\u00e4vale ajalisele ebas\u00fcmmeetriale, mist\u00f5ttu kindlaid vaadeldavaid statistilisi n\u00e4htusi on \u00fcmberp\u00f6\u00f6ratavalt ja seega ka t\u00e4esti efektiivselt juba p\u00f5him\u00f5tteliselt v\u00f5imatu simuleerida.<\/p>\n

Allikas<\/a><\/p>\n

Teadusartikkel: “Occam’s Quantum Razor: How Quantum Mechanics can reduce the complexity of classical models<\/a>“<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Reaalsuse simuleerimine n\u00f5uaks kvantarvutil v\u00e4hem m\u00e4lu kui tavalisel arvutil, n\u00e4itasid Bristoli \u00dclikooli teadlased oma hiljutises artiklis. Antud uurimus demonstreerib uut viisi, mille abil kvantf\u00fc\u00fcsikal p\u00f5hinevad arvutid oleksid tavalistest arvutitest paremad, kirjutab Physorg.com. Kui esitada teadlastele keerukas s\u00fcsteem, siis proovivad nad tavaliselt leida selle p\u00f5hjaks oleva lihtsama s\u00fcsteemi, mis seej\u00e4rel loodusseaduste ja fundamentaalsete printsiipide abil s\u00f5nadesse […]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":27305,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[79],"class_list":{"0":"post-27304","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-kvantarvutid","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/27304","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=27304"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/27304\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/27305"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=27304"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=27304"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=27304"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}