{"id":27363,"date":"2012-05-12T09:43:24","date_gmt":"2012-05-12T06:43:24","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=27363"},"modified":"2012-05-13T14:17:54","modified_gmt":"2012-05-13T11:17:54","slug":"tu-fuusikatudeng-sai-korge-rahvusvahelise-tunnustuse-atmosfaarifuusika-valdkonnas","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=27363","title":{"rendered":"T\u00dc f\u00fc\u00fcsikatudeng sai k\u00f5rge rahvusvahelise tunnustuse atmosf\u00e4\u00e4rif\u00fc\u00fcsika valdkonnas"},"content":{"rendered":"<p><strong>T\u00dc kolmanda kursuse f\u00fc\u00fcsikatudeng Riinu Ots p\u00e4lvis NATO Science for Peace and Security poolt korraldataval konverentsil &#8220;International Technical Meeting on Air Pollution and its Application&#8221; toimunud noore teadlase konkursil kolmanda preemia. Otsus tehti teatavaks 10. mail Utrechtis (Holland) konverentsil, mis on j\u00e4rjekorras juba kolmek\u00fcmne teine.<\/strong><\/p>\n<p>Preemia teeb eriti hinnatavaks see, et konkurss on m\u00f5eldud noorteadlastele kuni vanuseni 35 aastat \u2013 sellele konkureerivad k\u00fcmned noored \u00fcle maailma, kellel doktorikraad juba kaitstud. Vaatamata tagasihoidlikule nimetusele on see umbes iga pooleteise aasta j\u00e4rel Euroopas v\u00f5i P\u00f5hja-Ameerikas toimuv konverents \u00fcks esinduslikumaid foorumeid, mis on suunatud kitsalt atmosf\u00e4\u00e4ri\u00f5hu saaste leviku f\u00fc\u00fcsikalis-keemiliste mudelite v\u00e4ljaarendajatele ja testijatele. Seekordsel konverentsil osales umbes 150 teadlast 30 riigist (<a href=\"http:\/\/www.int-tech-mtng.org\/ITM32\/\">http:\/\/www.int-tech-mtng.org\/ITM32\/<\/a>).<\/p>\n<div id=\"attachment_27364\" style=\"width: 310px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2012\/05\/DSC02722.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-27364\" class=\"size-medium wp-image-27364\" title=\"DSC02722\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2012\/05\/DSC02722-300x225.jpg\" alt=\"\" width=\"300\" height=\"225\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/05\/DSC02722-300x225.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/05\/DSC02722-1024x768.jpg 1024w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/05\/DSC02722-250x187.jpg 250w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-27364\" class=\"wp-caption-text\">Pildil: Riinu Ots Utrechtis oma stendiettekannet esitlemas.<\/p><\/div>\n<p>Riinu esines konverentsil stendiettekandega &#8220;Scale-dependent and seasonal performance of SILAM model in Estonia&#8221; (Mudeli SILAM mastaabist s\u00f5ltuv ja aastaajaline k\u00e4itumine Eestis). Ettekande p\u00f5hiosa\u00a0 kujutab endast Riinu peatselt valmivat bakalaureuset\u00f6\u00f6d. Peamiselt Soome Meteoroloogiainstituudi poolt ning T\u00dc F\u00fc\u00fcsika instituudi atmosf\u00e4\u00e4rif\u00fc\u00fcsikute osalusel arendatavat mudelit SILAM rakendatakse Eesti \u00f5hukvaliteedi prognoosimiseks (<a href=\"http:\/\/meteo.physic.ut.ee\/silam\">http:\/\/meteo.physic.ut.ee\/silam<\/a>). Praegu kasutatav saasteallikate andmebaas on \u00fcle-euroopaline ja loodud Hollandi instituudis TNO Euroopa Liidu projekti MACC raames. Selle v\u00f5rgusamm on 7 kilomeetrit, mis on liiga suur Eesti linnasaaste eristamiseks \u2013 sellest tulenevad suured vead saaastetasemete arvutamisel peamiste linnade jaoks, kus elab \u00fcle poole Eesti elanikkonnast. Riinu uurimuse eesm\u00e4rk oli selgitada, kas Eesti Keskkonnauuringute Keskuse (EKUK) poolt koostatud \u00fchekilomeetrise v\u00f5rgusammuga andmebaas on mudeliga SILAM kasutatav (mudeli v\u00f5rgulahutus 3,3 km) ja kas ta annab realistlikumaid tulemusi kui MACC andmebaas. Vastus m\u00f5lemale k\u00fcsimusele on jaatav. Peale mitmeid atmosf\u00e4\u00e4rif\u00fc\u00fcsikalistest kaalutlustest l\u00e4htuvaid korrektsioone ja v\u00f5rdlusi 2011. aasta \u00f5huseireandmetega on mudelarvutuse t\u00e4psus piisav, ennustamaks liiklusest, elamute k\u00fctmisest ja halbadest hajumistingimustest tulenevaid k\u00f5rgeid saastetasemeid Tallinnas ja teistes Eesti suuremates linnades. T\u00f6\u00f6stussaastest tugevalt m\u00f5jutatud Kirde-Eestis on vaja t\u00e4psemalt teada heitkoguste muutumise d\u00fcnaamikat ja rakendada lisaks peenema v\u00f5rgulahutusega kohalikke mudeleid.<\/p>\n<p>Stendiettekande kaasautoriteks olid Ardi Loot, kes on samuti kolmanda kursuse f\u00fc\u00fcsikatudeng ja Riinu bakalaureuset\u00f6\u00f6 juhendaja Marko Kaasik. Ardi panus seisnes keeruka ja ressursin\u00f5udliku\u00a0 modelleerimiss\u00fcsteemi SILAM seadistamises operatiivseks prognoosiks EMHI arendusserveris ning 2011. aasta testjooksudeks T\u00dc FI atmosf\u00e4\u00e4rif\u00fc\u00fcsika labori klasterarvutis. L\u00e4biproovitud EKUK-i andmebaas v\u00f5etakse l\u00e4hiajal kasutusele EMHI operatiivses \u00f5hukvaliteedi prognoosis.<\/p>\n<p>Uudise edastas <strong>Marko Kaasik<\/strong><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>T\u00dc kolmanda kursuse f\u00fc\u00fcsikatudeng Riinu Ots p\u00e4lvis NATO Science for Peace and Security poolt korraldataval konverentsil &#8220;International Technical Meeting on Air Pollution and its Application&#8221; toimunud noore teadlase konkursil kolmanda preemia. Otsus tehti teatavaks 10. mail Utrechtis (Holland) konverentsil, mis on j\u00e4rjekorras juba kolmek\u00fcmne teine. Preemia teeb eriti hinnatavaks see, et konkurss on m\u00f5eldud noorteadlastele [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":27,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[35,26],"tags":[],"class_list":{"0":"post-27363","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-arvamus-ja-inimesed","7":"category-persoon","8":"entry","9":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/27363","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/27"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=27363"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/27363\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=27363"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=27363"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=27363"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}