{"id":27411,"date":"2012-05-21T14:31:01","date_gmt":"2012-05-21T11:31:01","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=27411"},"modified":"2012-05-21T14:31:01","modified_gmt":"2012-05-21T11:31:01","slug":"aega-umber-defineerides","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=27411","title":{"rendered":"Aega \u00fcmber defineerides"},"content":{"rendered":"<p><strong>Tseesiumi aatomi v\u00f5ngetel p\u00f5hinevad aatomkellad arvestavad aega h\u00e4mmastava t\u00e4psusega ning defineerivad sekundi t\u00e4pse pikkuse. Tseesiumkellad pole aga enam k\u00f5ige t\u00e4psemad \u2013 see tiitel anti \u00fcle USA Riiklikus Standardite ja Tehnoloogia Instituudis (NIST) asuvale optilisele kellale, mis on v\u00f5imeline arvestama aega sekundi t\u00e4psusega 3,7 miljardi aasta jooksul. Enne, kui see uudne t\u00e4psus saaks sekundi pikkust \u00fcmber defineerida v\u00f5i rajaks teed uutele rakendustele, n\u00e4iteks \u00fclit\u00e4pse navigatsiooni vallas, vajab \u00fclemaailmse ajaarvestuse pidamiseks kasutatav s\u00fcsteem uuendust. Hiljuti tegid teadlased Saksamaal Max Plancki Kvantoptika Instituudis ja Riiklikus F\u00fc\u00fcsika ja Tehnika Instituudis esimese sammu selle eesm\u00e4rgi saavutamise suunas, saates edukalt \u00fclit\u00e4pse kellasignaali piki mitmeid sadu kilomeetreid, mis eraldas neid kaht instituuti. Teadlased esitasid oma leiud k\u00e4esoleva kuu alguses toimunud Laserite ja Elektrooptika konverentsil USAs<\/strong>.<\/p>\n<div id=\"attachment_27412\" style=\"width: 225px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2012\/05\/redefiningti.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-27412\" class=\"size-medium wp-image-27412\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2012\/05\/redefiningti-215x300.jpg\" alt=\"\" width=\"215\" height=\"300\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/05\/redefiningti-215x300.jpg 215w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/05\/redefiningti-250x348.jpg 250w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/05\/redefiningti.jpg 400w\" sizes=\"auto, (max-width: 215px) 100vw, 215px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-27412\" class=\"wp-caption-text\">Saksamaa kaart, millel on m\u00e4rgitud 920-kilomeetri pikkune optilisest kiust \u00fchendus Max Plancki Kvantoptika Instituudi ja Riikliku F\u00fc\u00fcsika ja Tehnika Instituudi vahel. Punased majad kujutavad v\u00f5imendusjaamu. Pilt: Stefan Droste, Max Planck Institute of Quantum Optics<\/p><\/div>\n<p>\u201eViimase aastak\u00fcmne jooksul on arendatud uut t\u00fc\u00fcpi sagedusstandardit, mis p\u00f5hineb optilistel \u00fcleminekutel \u2013 niinimetatud optilisel kellal,\u201c s\u00f5nas Max Plancki Instituudi uurija <strong>Stefan Droste<\/strong>. N\u00e4iteks on NISTis valmistatud optiline kell rohkem kui sada korda t\u00e4psem USAs esmase ajastandardina kasutatavast tseesiumkellast, kirjutab<a href=\"http:\/\/phys.org\/news\/2012-04-redefining.html\"> Phys.org<\/a>.<\/p>\n<p>\u00dclit\u00e4pne ajaarvestus ning v\u00f5ime edastada maailma ajastandardit \u00fcle pikkade vahemaade on elulise t\u00e4htsusega suure hulga rakenduste jaoks, sealhulgas navigatsiooni, rahvusvahelise kaubanduse, seismoloogia ja fundamentaalse kvantf\u00fc\u00fcsika tarbeks. Kahjuks pole selle standardi edastamiseks kasutatavad satelliidip\u00f5hised \u00fchendused v\u00f5imelised seesugust stabiilset signaali edastama. Selle t\u00f5ttu on sekundi m\u00f5\u00f5t v\u00e4hem t\u00e4pne kui v\u00f5iks. Optilise kiu \u00fchendused v\u00f5iksid t\u00f6\u00f6tada paremini, kuid neid on eelnevalt testitud vaid v\u00e4ikeste vahemaade tagant, n\u00e4iteks samas \u00fclikoolilinnakus v\u00f5i linnaalas asuvate ehitiste vahel.<\/p>\n<p>\u201eEuroopas sagedusstandardeid opereerivate institutsioonide vaheline vahemaa on keskmiselt m\u00f5ne tuhande kilomeetri pikkusj\u00e4rgus,\u201c m\u00e4rkis Droste. \u201eNiisuguste pikkade vahemaade \u00fchendamine optilise silmusega on keeruline. \u00dcle kantav signaal kaotab oma t\u00e4psust. Lisaks peab paigaldama mitmeid signaali edastamise jaoks vajalikke tingimusit\u00e4itvaid jaamu, mille t\u00f6\u00f6d peab koordineerima terve \u00fchendustee ulatuses.\u201c Droste oli koos kolleegidega v\u00f5imeline neid v\u00e4ljakutseid \u00fcletama. Nad paigaldasid \u00fcheksa signaaliv\u00f5imendit 920-kilomeetri pikkusel kiust \u00fchendusteel. Selle abil \u00f5nnestus teadlastel edukalt edastada enam kui 10 korda t\u00e4psem sagedussignaal kui oleks vajalik t\u00e4nap\u00e4evaste t\u00e4pseimate optiliste kellade jaoks.<\/p>\n<p>Lisainfo: <a href=\"http:\/\/www.cleoconference.org\/\" target=\"_blank\">http:\/\/www.cleoconference.org<\/a><\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/phys.org\/news\/2012-04-redefining.html\">Allikas<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Tseesiumi aatomi v\u00f5ngetel p\u00f5hinevad aatomkellad arvestavad aega h\u00e4mmastava t\u00e4psusega ning defineerivad sekundi t\u00e4pse pikkuse. Tseesiumkellad pole aga enam k\u00f5ige t\u00e4psemad \u2013 see tiitel anti \u00fcle USA Riiklikus Standardite ja Tehnoloogia Instituudis (NIST) asuvale optilisele kellale, mis on v\u00f5imeline arvestama aega sekundi t\u00e4psusega 3,7 miljardi aasta jooksul. Enne, kui see uudne t\u00e4psus saaks sekundi pikkust \u00fcmber [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":448,"featured_media":27412,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[115],"class_list":{"0":"post-27411","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-tehnovidinad","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/27411","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/448"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=27411"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/27411\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/27412"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=27411"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=27411"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=27411"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}