{"id":27422,"date":"2012-05-21T14:37:20","date_gmt":"2012-05-21T11:37:20","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=27422"},"modified":"2012-05-21T14:44:37","modified_gmt":"2012-05-21T11:44:37","slug":"arendati-valja-uus-aineklass-pentamood-metaaine","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=27422","title":{"rendered":"Arendati v\u00e4lja uus aineklass: pentamood-metaaine"},"content":{"rendered":"

Professor Martin Wegneri juhitud teadust\u00f6\u00f6 meeskond Karlruhe Tehnoloogiainstituudist realiseeris uue aineklassi, tootes stabiilse kristallilise metavedeliku \u2013 pentamood-metaaine ( ing.k. <\/em>pentamode metamaterial<\/em><\/strong>). Uute nanostruktureerimismeetodite abil on n\u00fc\u00fcd esmakordselt v\u00f5imalik neid aineid realiseerida iga v\u00e4ljam\u00f5eldava mehaanilise omadusega. Teadust\u00f6\u00f6 tulemused avaldati teadusajakirjas Applied Physics Letters<\/em>.<\/strong><\/p>\n

V\u00f5ib kujundlikult v\u00e4ita, et Rubicon \u00fcletati viimase paari kuu jooksul DFG Funktsionaalsete Nanostruktuuride keskuses ja Karlsruhe Rakendusf\u00fc\u00fcsika Instituudis. L\u00f5puks v\u00f5ivad l\u00e4hitulevikus saada reaalsuseks arvukad kolmem\u00f5\u00f5tmelised transformatsiooniakustika ideed, n\u00e4iteks kuuldamatuse keebid, akustilised prismad v\u00f5i uued k\u00f5larite valmistamise ideed, kirjutab ScienceDaily.com<\/a>.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Pentamood-metaained k\u00e4ituvad peaaegu vedelikena. Nende tootmine avab uusi v\u00f5imalusi \u00fclekandeakustika vallas. Pilt: CFN, KIT<\/p><\/div>\n

Seni on 1995.aastal Graeme Milton<\/strong>i ja Andrej Cherkaev<\/strong>i v\u00e4lja pakutud pentamoodide idee olnud puhtalt teoreetiline \u2013 ainete, n\u00e4iteks kulla v\u00f5i vee mehaaniline k\u00e4itumine v\u00e4ljendub kokkusurve ja nihke parameetrite tingimustes. N\u00e4htust, et vett on vaevu v\u00f5imalik silindris kokku suruda, kirjeldatakse survemuutuja kaudu. Samal ajal v\u00e4ljendatakse t\u00f5siasja, et vett on v\u00f5imalik lusikaga k\u00f5igis suunas segada, nihkeparameetrite abil.<\/p>\n

Vanakreeka keelest tuletatud s\u00f5na penta<\/em> t\u00e4hendab viit<\/em>. Vee puhul v\u00f5rduvad viis nihkeparameetrit nulliga ja ainus survemuutuja erineb sellest v\u00e4\u00e4rtusest. Parameetrite m\u00f5istes vastab pentamood-metaaine ideaalolek vee olekule, mist\u00f5ttu sellele ainele viidatakse kui metavedelikule.Teoreetiliselt on v\u00f5imalik saavutada iga v\u00e4ljam\u00f5eldavat mehaanilist omadust, kui varieerida olulisi muutujaid.<\/p>\n

\u201ePentamood-metaaine realiseerimine on umbes sama keeruline kui n\u00f6\u00f6pn\u00f5eladest tellingute ladumine, kusjuures need v\u00f5ivad omavahel ainult otsadest kokku puutuda,\u201c selgitas uurimust\u00f6\u00f6 esimene autor Muamer Kadic<\/strong> ja j\u00e4tkas: \u201eKarlsruhe protot\u00fc\u00fcp valmistati pol\u00fcmeerist. Aine mehaanilise k\u00e4itumise m\u00e4\u00e4ravad \u00fcksikute \u201esuhkrupeade\u201c teravus ja pikkus. \u00dchest k\u00fcljest peame me olema v\u00f5imelised kavandama v\u00e4ikeseid, nanomeetri ulatuses suhkrup\u00e4id ning neid \u00fcksteisega \u00f5ige nurga all \u00fchendama. Teisest k\u00fcljest peab terve struktuur l\u00f5pptulemusena saama v\u00f5imalikult suureks. Kuna aine ise moodustab vastavast mahust vaid veidi \u00fcle \u00fche protsendi, on saavutatav \u00fchend \u00fclikerge.\u201c<\/p>\n

\u201eSarnaste kolmem\u00f5\u00f5tmeliste \u00fclekande tulemuste saavutamiseks, nagu optika puhul, s\u00f5ltub akustika \u00fcksnes metaainetest. Selle valguses on meie valmistatud esimene pentamood-metaaine \u00fcsna m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne kordaminek,\u201c lisas Tiemo B\u00fcckmann<\/strong>, kes oli vastutav uue aine struktuuri realiseerimise eest, rakendades \u201esisse kastetavat\u201c laserkirjutuse meetodit, mis tuletati otsesest laserkirjutamisest.<\/p>\n

Viimaste aastate v\u00e4ltel on professor Martin Wegener<\/strong> koos kaast\u00f6\u00f6tajatega v\u00e4lja arendanud otsese laserkirjutamise meetodi, ning sellel p\u00f5hineva kolmem\u00f5\u00f5tmeliste nanostruktuuride optilise litograafia. T\u00e4nu sellele tehnikale on ellu viidud arvukaid saavutusi, sealhulgas esimene kolmem\u00f5\u00f5tmeline n\u00e4htamatuse keep n\u00e4htava valguse ulatuses.<\/p>\n

Allikas<\/a><\/p>\n

Teadusartikkel: \u201eOn the practicability of pentamode mechanical metamaterials<\/a>\u201c<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Professor Martin Wegneri juhitud teadust\u00f6\u00f6 meeskond Karlruhe Tehnoloogiainstituudist realiseeris uue aineklassi, tootes stabiilse kristallilise metavedeliku \u2013 pentamood-metaaine ( ing.k. pentamode metamaterial). Uute nanostruktureerimismeetodite abil on n\u00fc\u00fcd esmakordselt v\u00f5imalik neid aineid realiseerida iga v\u00e4ljam\u00f5eldava mehaanilise omadusega. Teadust\u00f6\u00f6 tulemused avaldati teadusajakirjas Applied Physics Letters. V\u00f5ib kujundlikult v\u00e4ita, et Rubicon \u00fcletati viimase paari kuu jooksul DFG Funktsionaalsete Nanostruktuuride […]<\/p>\n","protected":false},"author":448,"featured_media":27423,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[110],"class_list":{"0":"post-27422","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-materjal","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/27422","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/448"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=27422"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/27422\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/27423"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=27422"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=27422"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=27422"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}