{"id":27435,"date":"2012-05-17T00:30:55","date_gmt":"2012-05-16T21:30:55","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=27435"},"modified":"2012-05-17T00:30:55","modified_gmt":"2012-05-16T21:30:55","slug":"grafeenist-ja-kvanttappidest-valmistatud-ulitundlik-fotoandur","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=27435","title":{"rendered":"Grafeenist ja kvantt\u00e4ppidest valmistatud \u00fclitundlik fotoandur"},"content":{"rendered":"

Hispaania teadlastel \u00f5nnestus valmistada grafeenist ja kvantt\u00e4ppidest fotoandur, mis on teistest omasugustest miljard kurda tundlikum ning mis v\u00f5ib t\u00e4hendada grafeenip\u00f5histe valgussensorite ja p\u00e4ikeseelementide uut ajastut.<\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a>

Grafeenil ja kvantt\u00e4ppidel p\u00f5hinev h\u00fcbriidtransistor. Pilt: (c) Nature Nanotechnology (2012) doi:10.1038\/nnano.2012.60<\/p><\/div>\n

Alustades ideest, et grafeenist – \u00fchest s\u00fcsiniku aatomkihist koosnevast tuntud imematerjalis – saaks valmistada h\u00e4id fotoandureid, j\u00e4reldasid teadlased, et puudu on vaid s\u00fcsteem, mis suurendaks valguse neeldumist, mis on ainus n\u00e4itaja, mille poolest grafeenil just k\u00f5ige paremini ei l\u00e4he (selle efektiivsus on vaid 3%). Selle probleemi lahendamiseks kasutasid teadlased kvantt\u00e4ppe, mis on nanoskaalas kristallid, mille \u00fcheks omaduseks on s\u00f5ltuvalt nende suurusest neelata erinevate lainepikkustega valgust, kirjutab Physorg.com<\/a>.<\/p>\n

P\u00f5him\u00f5tteliselt on fotoandurid ei midagi rohkemat kui seadmed, mis muundavad v\u00e4ikese koguse valgust v\u00e4ga v\u00e4ikeseks koguseks elektriks. Selle elektrihulga abil saab siis m\u00f5\u00f5ta, kui palju valgust seadmele langes v\u00f5i kasutada otseselt muudeks tegevusteks, seehulgas n\u00e4iteks fotode tootmiseks.<\/p>\n

Antud fotoanduri ehitamiseks valmistasid teadlased esmalt grafeenaluse, kasutades tavap\u00e4rast grafiidi ja kleeplindi protseduuri. J\u00e4rgnevalt lisati aluselenanoskaalas litograafia meetodil v\u00e4ikesed kullast elektroodid. Seej\u00e4rel kaeti seade pihustades pliisulfiidi kristallidega. Kuna kristallid polnud filtreeritud, siis olid need erinevate suurustega, neelates seega pea k\u00f5iki valguse lainepikkusi. N\u00fc\u00fcd tuli fotoandurile erineva lainepikkusega valgust kiirata ning m\u00f5\u00f5ta takistust ja elektroodide abil toodetud elektri hulka. Tasuks \u00e4ra m\u00e4rkida, et kvantt\u00e4ppide valmistamiseks vajalike materjalide \u00f5ige kombinatsiooni leidmine polnud just kuigi kerge, sest kindlustada tuli maksimaalne t\u00e4ppide ja grafeeni vaheline ligandvahendus, et v\u00f5imaldada efektiivset laengukandjate liikumist. P\u00e4rast katseid ja kohandusi leidsid teadlased, et neil \u00f5nnestus saavutada 25% sisemine kvantefektiivsus.<\/p>\n

Neil tulemustel p\u00f5hinedes usuvad uurimuse l\u00e4bi viinud teadlased, et antud fotoandurit saaks rakendada uute seadmete , seehulgas digitaalsete fotokaamerate, pimedas n\u00e4gemise prillide v\u00f5i muude andurseadmete valmistamisel. J\u00e4rgnevalt plaanivad teadlased valmistada suurema detektori, et uurida, kui h\u00e4sti nende anduri suurust p\u00e4rismaailma rakenduste jaoks kohandada saab.<\/p>\n

Allikas<\/a><\/p>\n

Teadusartikkel: “Hybrid graphene\u2013quantum dot phototransistors with ultrahigh gain<\/a>“<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Hispaania teadlastel \u00f5nnestus valmistada grafeenist ja kvantt\u00e4ppidest fotoandur, mis on teistest omasugustest miljard kurda tundlikum ning mis v\u00f5ib t\u00e4hendada grafeenip\u00f5histe valgussensorite ja p\u00e4ikeseelementide uut ajastut. Alustades ideest, et grafeenist – \u00fchest s\u00fcsiniku aatomkihist koosnevast tuntud imematerjalis – saaks valmistada h\u00e4id fotoandureid, j\u00e4reldasid teadlased, et puudu on vaid s\u00fcsteem, mis suurendaks valguse neeldumist, mis on ainus […]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":27436,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[31,16],"tags":[45],"class_list":{"0":"post-27435","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-rakenduslik-teadus","8":"category-teadusuudis","9":"tag-grafeengrafaan","10":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/27435","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=27435"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/27435\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/27436"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=27435"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=27435"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=27435"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}