{"id":2747,"date":"2010-04-24T13:54:01","date_gmt":"2010-04-24T10:54:01","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=2747"},"modified":"2010-06-28T12:58:13","modified_gmt":"2010-06-28T09:58:13","slug":"grafeenist-nanorullid","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=2747","title":{"rendered":"Grafeenist nanorullid"},"content":{"rendered":"<p><strong>Kas grafeeni on v\u00f5imalik painutada, v\u00e4\u00e4nata ja kokku rullida?<\/strong><\/p>\n<p><strong><\/strong><br \/>\n<strong>UC San Diego<\/strong> ning <strong>Bostoni \u00dclikooli<\/strong> f\u00fc\u00fcsikud\u00a0v\u00e4idavad et saab. <em>Ajakirjas Physical Review B<\/em> ilmunud artiklis v\u00e4idavad teadlased et grafeeni soodumust iseenda k\u00fclge kleepuda ning ,,nanorulle&#8221; moodustada on v\u00f5imalik elektrostaatiliselt kontrolli all hoida, t\u00e4nu millele saaks tulevikus valmistada terve hulga uusi seadmeid.<\/p>\n<div id=\"attachment_2748\" style=\"width: 260px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2010\/04\/graphenecant.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-2748\" class=\"size-full wp-image-2748\" title=\"graphenecant\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2010\/04\/graphenecant.jpg\" alt=\"\" width=\"250\" height=\"118\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-2748\" class=\"wp-caption-text\">Grafeenist nanorullidel on lahtised \u00e4\u00e4red ning nende otsad pole kaetud, t\u00e4nu millele on v\u00f5imalik muuta nende kuju ning diameetrit. Pilt: Michael Fogler<\/p><\/div>\n<p>Erinevalt <a title=\"s\u00fcsinik-nanotorud\" href=\"http:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Carbon_nanotube\">s\u00fcsinik-nanotorudest<\/a>, uudsete omadustega puhta s\u00fcsiniku silindrilistest molekulidest, s\u00e4ilitavad s\u00fcsinik-nanorullid oma\u00a0lahtised \u00e4\u00e4red ning nende otsad pole kaetud.<\/p>\n<p>,,Selle tulemusena\u00a0on v\u00f5imalik muuta\u00a0nanorullide\u00a0kuju ning sisemist ja v\u00e4limist l\u00e4bim\u00f5\u00f5tu, nanotorudega seda aga teha ei saa,&#8221; lausus <strong>Michael Fogler<\/strong>, f\u00fc\u00fcsika kaasprofessor UC San Diegos ning artikli peaautor.<\/p>\n<p>Koostoos <strong>Bostoni \u00dclikooli<\/strong> f\u00fc\u00fcsikaprofessori <strong>Antonio Castro Netoga<\/strong> ning <strong>Madridi Materjaliteaduste Instituudi<\/strong> teadlase <strong>Fransisco Guineaga<\/strong> tehti ettepanek valmistada seade, milles grafeeni elektroonilisi omadusi kasutataks nanorulli kokku- ning lahtikeeramiseks.<\/p>\n<p>,,Me kujutame seda seadet ette kui grafeenist nanorulli, millele on v\u00f5imalik anda l\u00e4hedalasuva elektroodi abil laeng,&#8221; \u00fctles Fogler. ,,Mida rohkem see laadub, seda enam vastastikune elektrostaatiline t\u00f5ukumine rulli elektronide vahel sunnib rulli ennast lahti kerima. Seega on elektroodi pinge abil v\u00f5imalik kontrollida rulli diameetrit ning keerdude arvu.<\/p>\n<p>,,Meie uurimus n\u00e4itab, et nanorullide elektrostaatiline kontrollimine on v\u00e4gagi teostatav. Vajaminevad pinged pole suured. Kuna grafeen on nii kerge, v\u00f5ib rulli kinni- ja lahtikerimine toimuda kuni \u00fche biljondiku(10<sup>12<\/sup>) \u00a0sekundi jooksul. Seega on lisaks lahtikeerdumise kontrolli all hoidmise v\u00f5imalikkusele need nano-elektromehaanilised seadmed ka \u00fclikiired.&#8221;<\/p>\n<p>Fogleri arvates oleks nanorullidel suur hulk rakendusi, n\u00e4iteks t\u00e4iturina, mille\u00a0t\u00f6\u00f6\u00fclesanne sarnaneb silma pilgutamisega, ventiilina nn. <a title=\"labor-kiibil\" href=\"http:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Lab-on-a-chip\">labor-kiibil <\/a> seadmetes ning isegi elektroonilise paberi \u00fche vormina. Varemalt on rull-mehhanisme valmistada proovinud teadlased selleks\u00a0kasutanud \u00f5hukesi plastilisi kilesid, kuid need olid kas liiga j\u00e4igad v\u00f5i \u00f5rnad, et h\u00e4sti funktsioneerida. Grafeenist,\u00a0mis on tugevaim kui \u00fckski teine inimesele teadaolev materjal,\u00a0valmistatud nanorullid oleksid v\u00e4ga vastupidavad, kuid lisaks ka \u00fclikerged ja -painduvad. Samuti juhiksid nad elektrit \u00fcle tuhande korra paremini kui r\u00e4ni.<\/p>\n<p>Fogleri s\u00f5nul on idee grafeeni elektriliste omaduste kasutamisest selle struktuuri muutmiseks alles \u00fcpriski uus ning seega v\u00f5tab selliste seadmete v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamine aega. Teadlased loodavad aga, et l\u00e4hitulevikus asendaks grafeen, mis on optiliselt l\u00e4bipaistev elektrijuht, praegustes vedelkristallekraanides kasutatavat \u00f5hukest indiumip\u00f5hist metalloksiidkilet. Indium on haruldane metall, mille hind \u00fcha t\u00f5useb ning millest tekib ilmselt l\u00e4hima k\u00fcmne aasta jooksul puudus.<\/p>\n<p>Allikas:<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.physorg.com\/news191054841.html\">Artikkel lehel physorg.com<\/a><\/p>\n<p>Lisaks:<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/prb.aps.org\/abstract\/PRB\/v81\/i16\/e161408\">Teadusartikkel<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Kas grafeeni on v\u00f5imalik painutada, v\u00e4\u00e4nata ja kokku rullida? UC San Diego ning Bostoni \u00dclikooli f\u00fc\u00fcsikud\u00a0v\u00e4idavad et saab. Ajakirjas Physical Review B ilmunud artiklis v\u00e4idavad teadlased et grafeeni soodumust iseenda k\u00fclge kleepuda ning ,,nanorulle&#8221; moodustada on v\u00f5imalik elektrostaatiliselt kontrolli all hoida, t\u00e4nu millele saaks tulevikus valmistada terve hulga uusi seadmeid. Erinevalt s\u00fcsinik-nanotorudest, uudsete omadustega puhta [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[31,16],"tags":[45],"class_list":{"0":"post-2747","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-rakenduslik-teadus","7":"category-teadusuudis","8":"tag-grafeengrafaan","9":"entry","10":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/2747","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=2747"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/2747\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=2747"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=2747"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=2747"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}