{"id":2761,"date":"2010-04-29T15:12:53","date_gmt":"2010-04-29T12:12:53","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=2761"},"modified":"2010-06-28T12:57:47","modified_gmt":"2010-06-28T09:57:47","slug":"anu-reinart-sihikindel-taht-toravere-taevas","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=2761","title":{"rendered":"Anu Reinart: sihikindel t\u00e4ht T\u00f5ravere taevas"},"content":{"rendered":"

Anu Reinart on n\u00fc\u00fcdseks olnud Tartu Observatooriumi direktor juba peaaegu kuu aega. Ja tal on kindel siht ja n\u00e4gemus.<\/strong><\/p>\n

Selles veendusin ma niipea, kui ma m\u00f5ni kuu varem tema kabinetti astusin \u2013 iga v\u00f5imalikku lauapinda katsid observatooriumi peahoone juurdeehitus -ning renoveerimist\u00f6\u00f6dekavandid. Fantastilise innuga asus ta kohe seletama, mis ja kuidas uuendatud hoones paiknema hakkab. Siiski on see vaid pisike osa sellest, millele ta praegu t\u00e4ie s\u00fcdamega p\u00fchendunud on. <\/p>\n

Laurits Leedj\u00e4rve<\/strong> v\u00e4lja vahetanud Reinart j\u00e4\u00e4b ise enda uueks direktoriks nimetamise suhtes tagasihoidlikuks: \u201eNo lihtsalt kandideerisin ja \u00fchtegi teist kandideerimissoovi ei laekunud. Samas haridus -ja teadusministeeriumil minu vastu ka, nagu n\u00e4ha, midagi otseselt ei olnud.\u201c Veidikene ta siiki pelgab, et tema enda teadust\u00f6\u00f6 hakkab uue ametiposti p\u00e4rast kannatama. M\u00f5ningad riskid j\u00e4\u00e4vad ju alati, kuid tegemist on ka ikkagi paraja v\u00e4ljakutsega. Siiski arvab Reinart, et T\u00f5ravere kollektiivi juhtimine pole kuigi raske: \u201eK\u00f5ik t\u00f6\u00f6tab juba niigi v\u00f5rratult sujuvalt nagu kell, peaasi, et toimivat s\u00fcsteemi kuidagi \u00e4ra ei riku.\u201c \u00dche k\u00fclje suhtes j\u00e4\u00e4b Reinart siiski m\u00f5tesse: \u201eN\u00fc\u00fcdsest pean ma k\u00fcll hakkama sagedamini astronoomiaalaseid artikleid lugema.\u201c Nimelt on Reinart ilmselt esimene T\u00f5ravere observatooriumi direktor, kellel ei ole astronoomiharidust.<\/p>\n

Tal on doktorikraad hoopis mereoptika erialal, millele eelnes ka l\u00fchike f\u00fc\u00fcsika \u00f5petaja karj\u00e4\u00e4r. Nimelt l\u00e4ks Reinart p\u00e4rast 1984. aastal f\u00fc\u00fcsika bakalauruse omandamist \u00dclenurme Keskkooli f\u00fc\u00fcsikat \u00f5petama, mis tollal k\u00f5igile selle eriala l\u00f5petanutele kohustuslik. (Reinart mainib seejuures vilksamisi, et ta oleks tegelikult peaaegu bioloogiat \u00f5ppima l\u00e4inud. V\u00e4ikese kaalukivi f\u00fc\u00fcsika kasuks andis muideks ka Hannes Tammet.) <\/em>Kuigi alguses oli noorel \u00f5petajal \u00f5pilastega veidi raske, taltusid need l\u00f5puks. \u201ePalk oli hea ja Tartust oli ka parajalt kaugel,\u201c naerab Reinart. Kooli\u00f5petaja karj\u00e4\u00e4rist j\u00e4i talle siiski v\u00e4heseks \u2013 teadus kutsus. Nelja aasta p\u00e4rast asus ta V\u00f5rtsj\u00e4rve Limnoloogia jaamas insenerina t\u00f6\u00f6le. Selleks ajaks oli noor \u00f5petaja koolis juba nii populaarseks saanud, et direktor \u00fcritas teda meeleheitlikult veenda ikkagi \u00f5petama j\u00e4\u00e4ma. Reinarti k\u00e4e alt l\u00e4bi k\u00e4inud klassidest l\u00e4ksid mitmed \u00f5pilased f\u00fc\u00fcsikat \u00f5ppima. \u201eTore on k\u00fcll, kui koridori peal vastu tulles tervitatakse ja siis tuleb meelde, kes see \u00f5igupoolest oli,\u201c on Reinart r\u00f5\u00f5mus.

\"Anu<\/a>

Anu Reinart j\u00e4rvem\u00f5\u00f5tmistel. Foto: Hanno Ohvril<\/p><\/div><\/p>\n

\tMagistri kraadi sai Reinart 1995. aastal ning \u00f5ppis seej\u00e4rel neli aastat doktorantuuris, t\u00f6\u00f6tades veel osakoormusega Eesti Mereinstituudis. Doktorit\u00f6\u00f6 tegemine oleks v\u00f5inud m\u00f6\u00f6duda Tartu ja Tallinna vahel s\u00f5eludes, kuna tema juhendaja Helgi Arst <\/strong>, t\u00f6\u00f6tas Mereinstituudis. \u201eKaugjuhtimise\u201c teel t\u00f6\u00f6 kirjutamisest p\u00e4\u00e4stis Reinarti tema vahetevahel lausa jonnakas iseseisvus. Enamikel Mereinstituudi Eesti ning Soome j\u00e4rvedele tehtud ekspeditsioonidel oli ta alati kaasas. Ei m\u00f6\u00f6dunud palju aega, kui \u00f5pilane juba oma juhendaja seljataga koos \u00fche soomlasega ise artikli avaldas. Toonane side juhendajaga on senini p\u00fcsima j\u00e4\u00e4nud ning ainult tugevamaks muutunud. \u201eAnu on \u00fcks miljondik minu t\u00fctart,\u201c naeratab Arst.<\/p>\n

\tLisaks Helgi Arstile on Reinart ka Hanno Ohvrili<\/strong>, tema teise juhendaja, hinnangul v\u00f5rratult hea suhtleja, mis talle tema hilisemas karj\u00e4\u00e4ris ainult kasuks on tulnud. Aastatega on ta ka v\u00f5rratu loomuse abil nii v\u00e4lismaal kui ka Eestis palju tuttavaid saanud. P\u00f5nevaimaks projektiks, mille kallal ta t\u00f6\u00f6tanud on, peab Reinart Marie Curie stipendiumi alusel veedetud alates 2002. aastast kahte Rootsis veedetud aastat. \u201eSee oli ikkagi esimene selline v\u00e4lismaa kogemus,\u201c meenutab Reinart. Osaliselt viis just Marie Curie grant ta 2005. aastal Tartu Observatooriumi.<\/p>\n

\tErilist tulevaste f\u00fc\u00fcsikute p\u00f5uda Tartu Observatooriumi seinte vahel m\u00e4rgata ei ole. \u201eM\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rsel osal t\u00f6\u00f6tajatest on oma magistri -v\u00f5i doktorit\u00f6\u00f6 tegija,\u201c kinnitab Reinart. (Justkui tema s\u00f5nade kinnituseks koputatakse paari minuti p\u00e4rast kabineti uksele. \u00dcks magistrant tuli oma juhendaja kohta k\u00fcsima.)<\/em> Pole ka ime – \u00f5hkkond on observatooriumis t\u00f5epoolest sundimatu ja rahulik. Oma roll on selles kindlasti m\u00e4ngida ka kaugusel Tartu linnast. Lisaks on observatoorium lennujaamale tegelikult l\u00e4hemal kui Tartu, nagu Reinart r\u00f5hutada armastab.<\/p>\n

Tartu Observatooriumi tuleva aasta suurimaks projektiks on j\u00e4tkuvalt EstSpace programm, mida toetatakse Euroopa FP7 raamprojekti rahadest. Tartu Observatooriumi ning Tartu \u00dclikooli vahelise projekti eesm\u00e4rgiks on tihedama Eesti-sisese ja ka v\u00e4lismaise koost\u00f6\u00f6 arendamine. Nii soodustatakse n\u00e4iteks Tartu ning Ventspilsi vahelise kosmosetehnoloogia-alase koost\u00f6\u00f6 arendamist. Samuti loodab Reinart, et Eesti saab l\u00e4hiaastatel ESA t\u00e4ie\u00f5iguslikuks liikmeks. Eelmise aasta novembris kirjutati alla ESA ja Eesti koost\u00f6\u00f6lepingule. Tartu Observatoorium osaleb ka Euroopa L\u00f5unaobservatooriumi projektis.<\/p>\n

\t\u00dche erilise j\u00f5ukatsumisena noorte jaoks n\u00e4eb Reinart EstCube-1 missiooni – 10x10x10 cm m\u00f5\u00f5tmetega tudengisatelliiti. Kuigi esmapilgul v\u00f5ib see tunduda pisut v\u00e4ike, on see siiski suurep\u00e4rane n\u00e4ide, et ka koduste vahenditega on v\u00f5imalik midagi \u00e4ra teha. Lisaks katsetakse satelliidiga esmakordselt avakosmoses elektrilise p\u00e4ikesepurje teostamist v\u00f5imaldavat tehnoloogiat, mille kontseptsiooni pakkus v\u00e4lja soomlane Pekka Janhunen. <\/strong><\/p>\n

\tMitte v\u00e4hem t\u00e4htsam ei ole Reinarti jaoks Eesti-sisene koost\u00f6\u00f6. Observatoorium plaanib j\u00e4tkuvalt tihendada sidemeid nii suurimate koost\u00f6\u00f6partnerite Tartu \u00dclikooli, Tallinna Tehnika\u00fclikooli ja Maa\u00fclikooli kui ka v\u00e4iksemate uurimisasutuste vahel. Ka siin n\u00e4eb Reinart m\u00e4rke olukorra positiivsemaks muutumisest: \u201eL\u00f5puks on hakatud arusaama, et ega \u00fcksinda enam midagi v\u00e4ga suurt v\u00f5imalik \u00e4ra teha ei ole.\u201c
\n
\n\tLahkudes pidin piinlikult tunnistama, et ma ei olnud varem Tartu Observatooriumis k\u00e4inud. Seega mind enne observatooriumist minema ei lastud, kui tulevane direktor koos ohtrate selgitustega mulle ringk\u00e4igu tegi. Tuleval aastal tuleb aga kindlasti tagasi tulla \u2013 v\u00e4rsenduskuuri saanud maja tuleb projekti kohaselt t\u00f5eliselt v\u00f5luv.<\/em><\/p>\n

\u201eNagu buldog hammastega kinni\u201c<\/strong>
\nHelgi Arst<\/p>\n

Ma olen teinud oma juhendamisel \u00fche suure vea. Sattusin lihtsalt \u00fche artikli peale, kus poolakad olid L\u00e4\u00e4nemere jaoks vetikate primaarvetikate produktsiooni jaoks mudeli koostanud. \u00dctlesin siis Anule, et vaata, kas see j\u00e4rvede jaoks ka k\u00f5lbab.
\nEsimese asjana n\u00e4gi Anu k\u00f5vasti vaeva ning vaatas, et see kohe \u00fcldse ei k\u00f5lba. Siis avastas omal algatusel poolakatega kontakti v\u00f5ttes, et nende avaldatud artiklis olnud valemites olid vead sees. Poolakad saatsid talle seej\u00e4rel uued valemid. Senikaua kuni see tants kestis palusin mina kogu aeg, et jumala eest Anu, j\u00e4ta j\u00e4rele! \u00c4ra palun enam seda tee, see on lootusetu asi! Aga ta punnis ikka t\u00fckk aega edasi, kuni selgus, et ka need uued valemid olid uute vigadega.
\nSee mudel oli nimelt selline, mis ei olnudki praktikas rakendatav. Seal ma sain \u00fche t\u00f5estuse Anu visadusest. Nui neljaks, aga ta ei saa lihtsalt midagi pooleli j\u00e4tta, kui ta selle p\u00e4he on v\u00f5tnud!<\/em><\/p>\n

\u201eAnu Reinart valiks endale s\u00f5braks P\u00e4ikese\u201c<\/strong>
\nHanno Ohvril<\/p>\n

Anut t\u00f5mbas mereoptika, kuid \u00fcheksak\u00fcmnendate alguses ei suutnud riik enam finantseerida moodsa uurimislaeva mereekspeditsioone. Eesti mereoptika juht Helgi Arst leidis p\u00e4\u00e4semise rannavete ja j\u00e4rvede uurimises. Ajal, mil faksiaparaat ja mobiiltelefon olid luksusasjadeks ning e-post alles tekkimas, tuli sobiva ilma korral kiiresti l\u00e4bi r\u00e4\u00e4kida entusiastide grupiga Tallinnast, V\u00f5rtsj\u00e4rve limnoloogiajaamast ja \u00fclikoolist, kihutada keskp\u00e4evaks kokkulepitud j\u00e4rve \u00e4\u00e4rde ning pumbata t\u00e4is suur lekkiv kummipaat. Pisikene Siim j\u00e4i isa Aivo juurde, paariaastane Liina tuli Anuga kaasa, tema p\u00fcsikoht oli paadi esiosas, otsekui v\u00e4ike v\u00f6\u00f6rikuju vanadest mereaegadest. Loomulikult oli Liinal kogu p\u00e4eva kirev kummir\u00f5ngas \u00fcmber, aga ta oli selle jaoks veel nii tillluke, et pidi r\u00f5ngast v\u00e4hemalt \u00fche k\u00e4ega \u00fcleval hoidma. Kord kui Anu kaldal veeproovipudelitega \u00f5iendas, ja Liina r\u00f5ngahoidmise hetkeks unustas, vajus see tal jalgadele ning vastavalt f\u00fc\u00fcsikaseadustele pidi laps t\u00fckk aega kalda\u00e4\u00e4rses vees, pea alaspidi, jalad \u00fcleval, kannatama. Kui ta ringi p\u00f6\u00f6rati ja sai uuesti \u00f5hku ahmida, oli ta juhtunust nii ehmunud, et osanud nutmagi hakata. Paari suvega kogunes materjal Anu magistrit\u00f6\u00f6ks: \u201dP\u00e4ikesekiirgus j\u00e4rvevee omaduste iseloomustajana\u201d. T\u00f6\u00f6 sai ulatuslik, v\u00f5is karta f\u00fc\u00fcsikute pirtsakaid etteheiteid v\u00e4itekirja liigse mahukuse p\u00e4rast. Anu printis puhta versiooni kahele lehepoolele. Selline v\u00e4ljatr\u00fckk on isegi praegu \u00fcksjagu t\u00fclikas, kuid v\u00e4itekiri sai tavalise paksusega. Kui ma praegu Anu teadusetegemise algust meenutan ja tema magistrit\u00f6\u00f6d lehitsen, peatun alati esilehe imeilusa luulerea juures: \u201dMina valin endale s\u00f5braks p\u00e4ikese, temale v\u00f5id alati olla kindel.\u201d Kui Enn Vetemaa poleks ette j\u00f5udnud, oleks Anu selle ise v\u00e4lja m\u00f5elnud.<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Anu Reinart on n\u00fc\u00fcdseks olnud Tartu Observatooriumi direktor juba peaaegu kuu aega. Ja tal on kindel siht ja n\u00e4gemus. Selles veendusin ma niipea, kui ma m\u00f5ni kuu varem tema kabinetti astusin \u2013 iga v\u00f5imalikku lauapinda katsid observatooriumi peahoone juurdeehitus -ning renoveerimist\u00f6\u00f6dekavandid. Fantastilise innuga asus ta kohe seletama, mis ja kuidas uuendatud hoones paiknema hakkab. Siiski […]<\/p>\n","protected":false},"author":28,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[35,26,16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-2761","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-arvamus-ja-inimesed","7":"category-persoon","8":"category-teadusuudis","9":"entry","10":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/2761","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/28"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=2761"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/2761\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=2761"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=2761"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=2761"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}