{"id":27610,"date":"2012-05-25T15:04:09","date_gmt":"2012-05-25T12:04:09","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=27610"},"modified":"2012-05-25T15:04:09","modified_gmt":"2012-05-25T12:04:09","slug":"liikumapanev-valguskiir-tombab-vaikseid-objekte-enda-poole","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=27610","title":{"rendered":"Liikumapanev valguskiir t\u00f5mbab v\u00e4ikseid objekte enda poole"},"content":{"rendered":"

Valguse haardekiired<\/a>, mis objekte enda poole t\u00f5mbavad, ei ole enam k\u00f5igest ulmekirjandus. STAR Andmesalvestusinstituudi teadlane Haifeng Wang koos kolleegidega demonstreeris, et haardekiirt saab v\u00e4ikeses skaalas t\u00f5epoolest realiseerida.<\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a>

Kas lasereid saaks kasutada ka haardekiirtena, mis kehi enda poole t\u00f5mbavad? Pilt: \u00a9 Denis Dryashkin \/ Fotolia<\/p><\/div>\n

Haardekiired on ulmeteaduses tuntud ideeks. Selliseid valguskiiri kujutatakse tihti objekte vaatleja poole t\u00f5mbavat, rikkudes n\u00e4iliselt f\u00fc\u00fcsikaseadusi. N\u00fc\u00fcd aga demonstreerisid teadlased sellise seadme realiseeritavust. ,,Meie t\u00f6\u00f6 demonstreerib, et \u00fcksikul laseril p\u00f5hinev haardekiir suudab katsekeha valgusallikast eemale v\u00f5i selle suunas liigutada,” lausus Wang.<\/p>\n

Albert Einsteini ja Max Plancki poolt ligi saja aasta eest tehtud t\u00f6\u00f6 p\u00f5hjal on teada, et valgus kannab endas impulssi, mis l\u00fckkab kehasid eemale. Lisaks saab valguskiire kogupikkuses muutuvat intensiivsust kasutada objektide k\u00fcljelt k\u00fcljele liigutamiseks. N\u00e4iteks saaks seda haardekiirt kasutada rakkude liigutamiseks biotehnoloogia rakendustes. Keha t\u00f5mbamist vaatleja poole pole siiani aga katseliselt saavutatud. 2011. aastal demonstreerisid teadlased teoreetiliselt mehhanismi, kus valguse liikumist saab kontrollida kahe vastassuunalise valguskiire abil – tehniliselt on see siiski haardekiire ideest erinev, kirjutab ScienceDaily.com<\/a>.<\/p>\n

Wang ja kolleegid uurisid aga lasereid, millel on kiire ulatuses kindel valgusintensiivsuse jaotus – selliseidvalguskiiri nimetatakse Besseli kiirteks. Tavaliselt, kui laserkiir p\u00f5rkub selle teel oleva v\u00e4ikese osakesega, hajub valgus tagasi, t\u00f5ugates samas osakest edasi. Mida Wang ja tema kolleegid Besseli kiirte kohta teoreetiliselt n\u00e4itasid, on see, et kui osake on piisavalt v\u00e4ike, siis hajub valgus osakeselt hoopiski edaspidises suunas, mist\u00f5ttu osake liigub hoopiski vaatleja suunas. Teisis\u00f5nu on osakese k\u00e4itumine tavalisele olukorrale t\u00e4iesti vastupidine. Haardekiire suurus s\u00f5ltub sellistest n\u00e4itajatest nagu osakese elektrilised ja magnetilised omadused.<\/p>\n

Kuigi need j\u00f5ud pole v\u00e4ga tugevad, saaks selliseid haardekiiri ka reaalselt rakendada. ,,Pole just kuigi t\u00f5en\u00e4oline, et sel viisil saaks inimest v\u00f5i autot liigutada, sest see n\u00f5uaks nii v\u00f5imsat laserit, et objekt ise saaks kahjustada. Seadme abil saaks aga manipuleerida bioloogilisi rakke, sest nende liigutamiseks pole tarvis v\u00e4ga v\u00f5imsat laserit.”<\/p>\n

Seesugused rakendused motiveerivad tulevasi haardekiire t\u00f5mbeefekti eksperimentaalseid demonstratsioone. N\u00e4iteks saaks seda tehnoloogiat kasutada rakkude t\u00f5mbetugevuse uurimiseks, mis oleks kasuks nakatunud rakkude kindlaks m\u00e4\u00e4ramisel. ,,N\u00e4iteks on malaariaga nakatunud vererakud j\u00e4igemad, mist\u00f5ttu see tehnoloogia oleks selle m\u00f5\u00f5tmiseks kergestikasutatav vahend,” lisas Wang.<\/p>\n

Allikas<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Valguse haardekiired, mis objekte enda poole t\u00f5mbavad, ei ole enam k\u00f5igest ulmekirjandus. STAR Andmesalvestusinstituudi teadlane Haifeng Wang koos kolleegidega demonstreeris, et haardekiirt saab v\u00e4ikeses skaalas t\u00f5epoolest realiseerida. Haardekiired on ulmeteaduses tuntud ideeks. Selliseid valguskiiri kujutatakse tihti objekte vaatleja poole t\u00f5mbavat, rikkudes n\u00e4iliselt f\u00fc\u00fcsikaseadusi. N\u00fc\u00fcd aga demonstreerisid teadlased sellise seadme realiseeritavust. ,,Meie t\u00f6\u00f6 demonstreerib, et \u00fcksikul […]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":27612,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[31,16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-27610","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-rakenduslik-teadus","8":"category-teadusuudis","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/27610","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=27610"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/27610\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/27612"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=27610"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=27610"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=27610"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}