{"id":27639,"date":"2012-05-27T21:15:44","date_gmt":"2012-05-27T18:15:44","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=27639"},"modified":"2012-05-30T08:18:41","modified_gmt":"2012-05-30T05:18:41","slug":"kvanttappidest-metamaterjalidel-pohinevad-uued-tehnoloogiad","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=27639","title":{"rendered":"Kvantt\u00e4ppidest metamaterjalidel p\u00f5hinevad uued tehnoloogiad"},"content":{"rendered":"

Teadlased proovivad nanostruktureeritud metamaterjalide abil valmistada uusi optilisi tehnoloogiaid, mis muudaksid v\u00f5imalikuks \u00fcliefektiivse valgusedastuse ning mille v\u00f5imalikud rakendused ulatuksid uutest fotoelementidest kuni kvantarvutiteni.<\/strong><\/p>\n

\n
\"\"<\/a>

Pildil on kujutatud uut nanostruktureeritud metamaterjali, mille abil saab m\u00e4rgatavalt muuta valguse omadusi. Pilt: CUNY<\/p><\/div>\n

Antud metamaterjal \u2013 h\u00f5beda ja titaanoksiidi kihid koos tillukeste komponentidega, mida nimetatakse kvantt\u00e4ppideks \u2013muudab dramaatiliselt valguse omadusi. Valgus muutub ,,h\u00fcperboolseks,\u201c suurendades seejuures kvantt\u00e4ppidest v\u00e4ljuva valguse hulka.<\/p>\n<\/div>\n

Selliseid materjale saaks rakendada p\u00e4ikesepaneelides, valgust kiirgavates dioodides ning praegustest arvutitest kordades v\u00f5imsamates kvantinformatsiooni t\u00f6\u00f6tlusseadmetes,\u00a0kirjutab Physorg.com<\/a>.<\/p>\n

,,Pinnatopoloogia muutmine metamaterjalide abil loob valguse manipuleerimiseks p\u00f5him\u00f5tteliselt t\u00e4iesti uue viisi,\u201c lausus Evgenii Narimanov, Purdue \u00dclikooli kaasprofessor.<\/p>\n

Selliste metamaterjalide abil saaks kasutada \u00fcksikuid footoneid \u00a0– valguse pisikesi koostisosi \u2013 et valmistada tuleviku arvutite l\u00fclitusi ja \u00fchendusi. Kuigi footonite kasutamine teeks arvutid ja telekommunikatsioonivahendid tunduvalt kiiremaks, ei saa praegu olemasolevate fotooniliste seadmete m\u00f5\u00f5tmeid v\u00e4hendada, sest valguse lainepikkus on liiga suur, et mahtuda l\u00e4bi mikroskeemide jaoks vajalike v\u00e4ikeste komponentide.<\/p>\n

,,N\u00e4iteks on telekommunikatsioonis kasutatav lainepikkus 1,55 mikronit, mis on t\u00e4nap\u00e4evase mikroelektroonika jaoks umbes 1000 korda liiga lai,\u201c selgitas Narimanov.<\/p>\n

Nanostruktureeritud metamaterjalid v\u00f5iksid aga v\u00f5imaldada footonite suurust ning valguse lainepikkust v\u00e4hendada, lubades seega uut t\u00fc\u00fcpi nanofotooniliste seadmete valmistamist.<\/p>\n

Antud l\u00e4henemine v\u00f5iks v\u00f5imaldada teadlastel t\u00f6\u00f6tada v\u00e4lja t\u00e4nap\u00e4eva arvutitest palju v\u00f5imsamaid kvantinformatsioonis\u00fcsteeme. Sellised kvantarvutid kasutaksid \u00e4ra n\u00e4htust, mida kirjeldab kvantseotuse (ingl k quantum entanglement<\/a><\/em>) nime kandev teooria. Selle asemel, et kasutada olekuid \u00fcks ja null, leidub ka mitmeid vahepealseid ,,seotud kvantolekuid\u201c.<\/p>\n

Allikas<\/a><\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Teadlased proovivad nanostruktureeritud metamaterjalide abil valmistada uusi optilisi tehnoloogiaid, mis muudaksid v\u00f5imalikuks \u00fcliefektiivse valgusedastuse ning mille v\u00f5imalikud rakendused ulatuksid uutest fotoelementidest kuni kvantarvutiteni. Antud metamaterjal \u2013 h\u00f5beda ja titaanoksiidi kihid koos tillukeste komponentidega, mida nimetatakse kvantt\u00e4ppideks \u2013muudab dramaatiliselt valguse omadusi. Valgus muutub ,,h\u00fcperboolseks,\u201c suurendades seejuures kvantt\u00e4ppidest v\u00e4ljuva valguse hulka. Selliseid materjale saaks rakendada p\u00e4ikesepaneelides, valgust […]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":27640,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[31,16],"tags":[110],"class_list":{"0":"post-27639","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-rakenduslik-teadus","8":"category-teadusuudis","9":"tag-materjal","10":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/27639","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=27639"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/27639\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/27640"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=27639"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=27639"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=27639"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}