{"id":2767,"date":"2010-04-28T22:19:51","date_gmt":"2010-04-28T19:19:51","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=2767"},"modified":"2010-06-28T12:58:05","modified_gmt":"2010-06-28T09:58:05","slug":"mida-on-naha-grafeeni-sees","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=2767","title":{"rendered":"Mida on n\u00e4ha grafeeni sees?"},"content":{"rendered":"

USA teadlased Georgia Tehnikainstituudist ning Rahvuslikust Standardite ja Tehnoloogia Instituudist n\u00e4itasid hiljuti et\u00a0<\/strong>moir\u00e9 mustrit<\/strong><\/a>, interferentskujutist, mis ilmub kahe v\u00f5i enama kihi \u00fcksteisele viltusel asetamisel, on v\u00f5imalik kasutada teada saamaks kuidas grafeeni kihid \u00fcksteisele on asetatud ning avastata\u00a0survestatud alasid.<\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a>

Teadlased tekitasid moir\u00e9 mustrid asetades mitu grafeeni kihti \u00fcksteisele veidi viltuselt, mis v\u00f5imaldas neil teha kindlaks survekohtade paigutuse. Pilt: NIST<\/p><\/div>\n

Oskus\u00a0teha kindlaks grafeenkihtide asetuse suund ning leida survekohad\u00a0on kasulik\u00a0 m\u00f5istmaks grafeeni mitmikkihtide elektroonilisi\u00a0omadusi ning elektronide liikuvust selles.<\/p>\n

Digitaalfotograafias tekivad moir\u00e9 mustrid kui ilmutamisel\u00a0tehtakse viga, mist\u00f5ttu eri kihtide\u00a0\u00e4\u00e4red paistavad lainelised v\u00f5i moonutatud. Materjaliteadlased kasutavad mikroskoopilisi moir\u00e9\u00a0mustreid\u00a0 leidmaks materjalides survestatud kohti nagu kortsud v\u00f5i k\u00fchmud.<\/p>\n

Teadlased tekitasid grafeeni r\u00e4nikarbiidist substraadile kuumutates selle \u00fchte k\u00fclge nii, et j\u00e4rele j\u00e4i mitu kihti s\u00fcsiniku v\u00f5resid, s.o.\u00a0mitu kihti grafeeni . Kasutades spetsiaalselt valmistatud tunnelmikroskoopi suutsid teadlased piiluda l\u00e4bi \u00fclemiste grafeenkihtide ka alumisi. Selline protsess,\u00a0nn. ‘aatomi moir\u00e9\u00a0interferomeetria,’ v\u00f5imaldas neil saada kujutis kihiti asetatud grafeenis tekkivast mustrist, misl\u00e4bi oli omakorda v\u00f5imalik modelleerida viis kuidas iga grafeenkihi kuusnurksed v\u00f5red \u00fcksteise suhtes paiknesid.<\/p>\n

Erinevalt materjalidest mis jahtumisel laiali laotuvad k\u00e4gardub grafeen kokku nagu kortsus voodilina. Teadlased suutsid teha kindlaks konkreetsed survestatud alad v\u00f5rreldes\u00a0grafeenkihtide kuusnurkade suhtelisi deformatsioone. Nende v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tatud tehnika on nii tundlik, et sellega on v\u00f5imalik \u00fcles leida ka sellised survekohad grafeenis, mis tekitavad k\u00f5igest 0,1-protsendilise muutuse aatomitevahelistes kaugustes.<\/p>\n

Vastav artikkel ilmus m\u00e4rtsikuus teadusajakirjas Physical Review B<\/em>.<\/p>\n

Allikas: Artikkel lehel physorg.com<\/a><\/p>\n

Lisaks: Teadusartikkel<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

USA teadlased Georgia Tehnikainstituudist ning Rahvuslikust Standardite ja Tehnoloogia Instituudist n\u00e4itasid hiljuti et\u00a0moir\u00e9 mustrit, interferentskujutist, mis ilmub kahe v\u00f5i enama kihi \u00fcksteisele viltusel asetamisel, on v\u00f5imalik kasutada teada saamaks kuidas grafeeni kihid \u00fcksteisele on asetatud ning avastata\u00a0survestatud alasid. Oskus\u00a0teha kindlaks grafeenkihtide asetuse suund ning leida survekohad\u00a0on kasulik\u00a0 m\u00f5istmaks grafeeni mitmikkihtide elektroonilisi\u00a0omadusi ning elektronide liikuvust selles. […]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[31,16],"tags":[45],"class_list":{"0":"post-2767","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-rakenduslik-teadus","7":"category-teadusuudis","8":"tag-grafeengrafaan","9":"entry","10":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/2767","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=2767"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/2767\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=2767"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=2767"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=2767"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}