{"id":27674,"date":"2012-05-29T11:04:16","date_gmt":"2012-05-29T08:04:16","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=27674"},"modified":"2012-05-30T08:19:15","modified_gmt":"2012-05-30T05:19:15","slug":"hammastav-pilt-vaikseimast-voimalikust-viierongalisest-struktuurist","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=27674","title":{"rendered":"H\u00e4mmastav pilt v\u00e4ikseimast v\u00f5imalikust viier\u00f5ngalisest struktuurist"},"content":{"rendered":"<div id=\"attachment_27675\" style=\"width: 490px\" class=\"wp-caption aligncenter\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2012\/05\/stunningimag.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-27675\" class=\"size-full wp-image-27675 \" title=\"stunningimag\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2012\/05\/stunningimag.jpg\" alt=\"\" width=\"480\" height=\"424\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/05\/stunningimag.jpg 800w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/05\/stunningimag-300x264.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/05\/stunningimag-250x220.jpg 250w\" sizes=\"auto, (max-width: 480px) 100vw, 480px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-27675\" class=\"wp-caption-text\">Aatomj\u00f5u mikroskoobi abil tehtud pilt ol\u00fcmpiaikooni kujulisest struktuurist. Must ristk\u00fclik kujutab 0,5 nanomeetrit. Pilt: IBM Research - Zurich, University of Warwick, Royal Society of Chemistry<\/p><\/div>\n<p><strong>Teadlased valmistasid ning pildistasid v\u00e4ikseima v\u00f5imaliku viier\u00f5ngalise struktuuri, mis on inimese juuksekarvast umbes 100 000 korda \u00f5hem &#8211; selle kuju on ilmselt \u00fcpriski kergesti \u00e4ratuntav. Molekuli pildistamiseks kasutasid teadlased kavalat kombinatsiooni s\u00fcnteetilisest keemiast ja k\u00f5rgtehnoloogilisest fototehnoloogiast. <\/strong><\/p>\n<p>Antud \u00fchend p\u00f5hineb \u00fcksikul grafiidi kihil ehk grafeenil ning on \u00fcks mitmest sellisest \u00fchendist, mida saaks rakendada paljudes huvitavates elektroonilistes ja optilistes seadmetes. Sellist t\u00fc\u00fcpi molekule saaks potentsiaalselt kasutada \u00e4ra j\u00e4rgmise p\u00f5lvkonna fotoelementides ja k\u00f5rgtehnoloogilistes valgusallikates nagu n\u00e4iteks LEDides.<\/p>\n<p>Loe l\u00e4hemalt: &#8220;<a href=\"http:\/\/phys.org\/news\/2012-05-stunning-image-smallest-five-ringed.html\">Stunning image of smallest possible five-ringed structure<\/a>&#8220;<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Teadlased valmistasid ning pildistasid v\u00e4ikseima v\u00f5imaliku viier\u00f5ngalise struktuuri, mis on inimese juuksekarvast umbes 100 000 korda \u00f5hem &#8211; selle kuju on ilmselt \u00fcpriski kergesti \u00e4ratuntav. Molekuli pildistamiseks kasutasid teadlased kavalat kombinatsiooni s\u00fcnteetilisest keemiast ja k\u00f5rgtehnoloogilisest fototehnoloogiast. Antud \u00fchend p\u00f5hineb \u00fcksikul grafiidi kihil ehk grafeenil ning on \u00fcks mitmest sellisest \u00fchendist, mida saaks rakendada paljudes huvitavates [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":27675,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[40],"tags":[137],"class_list":{"0":"post-27674","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-paev-pildis","8":"tag-kvantnahtused","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/27674","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=27674"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/27674\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/27675"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=27674"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=27674"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=27674"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}