{"id":27694,"date":"2012-05-29T15:41:04","date_gmt":"2012-05-29T12:41:04","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=27694"},"modified":"2012-05-29T15:41:04","modified_gmt":"2012-05-29T12:41:04","slug":"uued-teadmised-tahetekkega-seotud-jugadest","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=27694","title":{"rendered":"Uued teadmised t\u00e4hetekkega seotud jugadest"},"content":{"rendered":"

Astronoomid arvasid varem, et t\u00e4he tekkimine p\u00f5hines \u00fcldjoontes aine j\u00e4rkj\u00e4rgulisest kogunemisest ning kompresseerumisest gravitatsiooniv\u00e4lja toimel. N\u00fc\u00fcd see enam nii ei ole. T\u00e4he tekkimine on kompleksne protsess, mille k\u00e4igus moodustub muuhulgas akretsiooniketas ning ilmaruumi ainet paiskav ketta tasandi normaalisuunaline bipolaarne juga. \u00dcmbritseva keskkonnaga interakteeruvad joad aitavad noortel t\u00e4htedel \u00fcha koguneva aine mahu juures stabiilselt kasvada. Noorte t\u00e4htede eluga seotud jugade olemasolu on olnud teada \u00fcle kahek\u00fcmne aasta, ent nende m\u00f5ju \u00fcmbritsevale keskkonnale on j\u00e4\u00e4nud arusaamatuks. \u00dcheti seet\u00f5ttu, et t\u00e4hetekke udukogud hajutavad optilist valgust.<\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a>

Hubble kosmoseteleskoobi pilt noore t\u00e4he emissioonijoast. Vastilmunud artikkel kajastab, et joa kiirguse spektri infrapunane osa on rikkalikult t\u00e4is pikitud l\u00f6\u00f6klainest ergastunud molekulide ning aatomite emissioonijooni.<\/p><\/div>\n

SAO (Smithsonian Astrophysical Observatory) astronoomid Achim Tappe, Jan Forbrich ja Charlie Lada kasutasid koos kolleegidega Spitzeri Kosmoseteleskoobi spektromeetrit sondeerimaks \u00fcht suhteliselt l\u00e4hedalolevat noort t\u00e4hejuga. Varemalt oli teada, et see kiiresti kosmose avarustesse liikuv juga p\u00f5hjustas \u00fcmbritsevas keskkonnas l\u00f6\u00f6klaine. Protsess on paljuski sarnane turbiinlennuki \u00fclehelikiiruse saavutamise hetkele, mil tekib \u00f5hur\u00f5hkude erinevuse t\u00f5ttu l\u00f6\u00f6klaine. Enamus noorte t\u00e4htede jugapursete \u00fcksikasju oli aga seni teadmata. N\u00fc\u00fcd avastasid SAO teadlased vaadeldud t\u00e4he joa infrapunases spektriosas ereda emissioonigrupi v\u00e4hemalt seitsmelt eri molekulilt, mida l\u00f6\u00f6klaine oma teel ergastas. Nende hulka kuulus molekulaarse vesiniku, vee, s\u00fcsinikdioksiidi, s\u00fcsinikmonooksiidi, h\u00fcdroks\u00fc\u00fcli, vesinik deuteriidi ja HCO ioniseeritud oleku molekule. \u00dchtlasi j\u00e4lgiti mitme aatomi emissioonispektri jooni.<\/p>\n

Astronoomid j\u00e4reldasid, et ligikaudu 40 km\/s kiirusega kosmilisest tolmust l\u00e4bi lendav l\u00f6\u00f6klaine koosneb kestvuse ulatuses eraldiseisvatest osadest. K\u00f5ige ees, kus juga kohtub j\u00e4rsult \u00fcmbritseva keskkonnaga, toimub liikumise aeglustumine. Selles punktis on palju ioniseeritud ainet ja tugev molekulaarse vesiniku emissioon. Piki juga t\u00e4hele l\u00e4hemale liikudes varieerub gaasi temperatuur ja tihedus s\u00fcstemaatiliselt koos gaasi jahtumise gradiendiga. Joa teel on k\u00f5ikjal v\u00f5imalik j\u00e4lgida eredaid s\u00f5lmesid, mis on kas v\u00e4ljaheidetud v\u00f5i eelnenult eksisteerinud kuumade ainet\u00fckkide kiirgused, mida m\u00f6\u00f6duva joa l\u00f6\u00f6klaine ergastanud on. Teadust\u00f6\u00f6st avaldatud artikkel on \u00fcks esimesi, mis uurib ja anal\u00fc\u00fcsib infrapunsases spektriosas jugade l\u00f6\u00f6klainete m\u00f5ju noori t\u00e4hti \u00fcmbritsevatele tolmupilvedele. Artikkel aitab luua uusi meetodeid, mille abil t\u00e4hetekke keskkonda uurida.<\/p>\n

Allikas: PhysOrg<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Astronoomid arvasid varem, et t\u00e4he tekkimine p\u00f5hines \u00fcldjoontes aine j\u00e4rkj\u00e4rgulisest kogunemisest ning kompresseerumisest gravitatsiooniv\u00e4lja toimel. N\u00fc\u00fcd see enam nii ei ole. T\u00e4he tekkimine on kompleksne protsess, mille k\u00e4igus moodustub muuhulgas akretsiooniketas ning ilmaruumi ainet paiskav ketta tasandi normaalisuunaline bipolaarne juga. \u00dcmbritseva keskkonnaga interakteeruvad joad aitavad noortel t\u00e4htedel \u00fcha koguneva aine mahu juures stabiilselt kasvada. Noorte […]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":27695,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[47],"class_list":{"0":"post-27694","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-ilmaruum","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/27694","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=27694"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/27694\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/27695"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=27694"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=27694"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=27694"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}