{"id":27704,"date":"2012-05-30T19:23:48","date_gmt":"2012-05-30T16:23:48","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=27704"},"modified":"2012-05-30T19:23:48","modified_gmt":"2012-05-30T16:23:48","slug":"sunteetilised-nanojaatmed-ei-kao","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=27704","title":{"rendered":"S\u00fcnteetilised nanoj\u00e4\u00e4tmed ei kao"},"content":{"rendered":"

\u00dcliv\u00e4ikesed tseeriumoksiidi osakesed ei p\u00f5le ega muutu kuumuse t\u00f5ttu j\u00e4\u00e4tmete tuhastamise jaamas. Uus \u0160veitsi teadlaste poolt l\u00e4bi viidud uurimust\u00f6\u00f6 t\u00f5estas, et need osakesed j\u00e4\u00e4vad puutumatutena p\u00f5lemisj\u00e4\u00e4kidesse v\u00f5i tuhastuss\u00fcsteemi.<\/strong><\/p>\n

Maailmas tuhastatakse igal aastal \u00fcle 100 miljoni tonni j\u00e4\u00e4tmeid. Kuna nanoosakesi kasutatakse muuhulgas ehitusmaterjalides, v\u00e4rvides, tekstiilides ja kosmeetikas, satuvad ka nanoosakesed tuhastusjaamadesse. Seni polnud aga uuritud, mis nendega tuhastusjaamades juhtub. Seega asus kolm ETH-Z\u00fcrichi teadust\u00f6\u00f6 meeskonda keemia ja keskkonnatehnika valdkonnast uurima, mis juhtub s\u00fcnteetilise nano-tseeriumoksiidiga j\u00e4\u00e4tmete tuhastamise k\u00e4igus j\u00e4\u00e4tmetuhastusjaamas. Tseeriumoksiid on iseenesest mittem\u00fcrgine keraamiline aine, mida pole v\u00f5imalik bioloogiliselt lagundada. See on ka levinud koostisosa autode katal\u00fc\u00fcsneutralisaatorites ja diisli tahmafiltrites, kirjutab Phys.org<\/a>.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Mittelagunevad nanoosakesed seonduvad tuhastamisel tekkivate tahkete j\u00e4\u00e4tmetega ning satuvad seega keskkonda. Pildil on kujutatud Emmenspitzi j\u00e4\u00e4tmete tuhastuse jaam. Pilt: Tobias Walser<\/p><\/div>\n

Tundmatu oht?<\/strong><\/p>\n

Eksperdid kardavad, et mittelagundatavad nanoained v\u00f5ivad olla inimestele ja keskkonnale sama kahjulikud kui asbest. Praeguseni pole meil veel nanoainete omadustest piisavalt palju teadmisi. Kuid \u00fcks on kindel \u2013 nanoained on v\u00e4ga erinevad sama aine suurematest osakestest. Nanoained on liikuvamad ning neil on erisugune pinnastruktuur. Suurem arusaam nendest omadustest on nanoainete kasutamise t\u00f5usu valguses oluline, kuna need kanduvad tuhastusjaamade v\u00f5i reovee kaudu keskkonda ning satuvad toidu ja v\u00f5ib-olla isegi naha ning hingamisteede kaudu inimorganismidesse.<\/p>\n

Seega piserdasid teadlased k\u00fcmme kilogrammi kaheksak\u00fcmne nanomeetrise l\u00e4bim\u00f5\u00f5duga tseeriumoksiidi osakesi j\u00e4\u00e4tmetele, mis tuhastati Solothurni j\u00e4\u00e4tmetuhastusjaamas. Nii modelleeriti nanoosakesterikkad j\u00e4\u00e4tmed. Solothurnis tuhastatakse kuni kaheksa tonni j\u00e4\u00e4tmeid tunnis. Selles jaamas kasutatakse t\u00e4nap\u00e4evaseid filtreid ning elektrostaatilistel filtritel ja m\u00e4rgpesuseadmel p\u00f5hinevaid korstnasuitsu eristuss\u00fcsteeme.<\/p>\n

Teise eksperimendi k\u00e4igus piserdati osakesed otse p\u00f5lemiskambrisse, simuleerides k\u00f5ige halvemat v\u00f5imalikku stsenaariumi, mille kohaselt v\u00e4ljastataks tuhastamise k\u00e4igus keskkonda suurtes kogustes nanoosakesi.<\/p>\n

Nanoosakesed kinnituvad pindadele<\/strong><\/p>\n

L\u00e4bi viidud katsete k\u00e4igus selgus, et tseeriumoksiid ei muutu tuhastamise k\u00e4igus m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt. Korstnasuitsu eristusseadmed osutusid \u00fclit\u00f5husateks: teadlased ei suutnud j\u00e4\u00e4tmetuhastusjaama puhta gaasi seast avastada \u00fchtegi lekkinud tseeriumoksiidi nanoosakest. Siiski seondusid nanoosakesed n\u00f5rgalt jaama p\u00f5lemisj\u00e4\u00e4kidega ja kinnitusid osaliselt tuhastuss\u00fcsteemile. Ahjul\u00f5\u00f5rist v\u00e4ljuvast gaasist eraldatud korstnasuits sisaldas samuti tseeriumoksiidi nanoosakesi.<\/p>\n

T\u00e4nap\u00e4eval satuvad p\u00f5lemisj\u00e4\u00e4gid \u2013 ja seega nendega seondunud nanoosakesed \u2013 pr\u00fcgilatesse v\u00f5i t\u00f6\u00f6deldakse uuesti selleks, et eraldada vask v\u00f5i alumiinium. Teadlased arvavad, et siinjuures on vaja tegutsema hakata. \u201eMe peame kindlustama, et uued nanoosakesed ei satuks pr\u00fcgilate kaudu vette ega toiduringlusesse ning et neid ei vabastataks edasiste t\u00f6\u00f6tlusabin\u00f5ude t\u00f5ttu atmosf\u00e4\u00e4ri,\u201c s\u00f5nas uurimust\u00f6\u00f6 juht Wendelin Stark<\/strong>. Veelgi enam \u2013 t\u00f5siasi, et nanoosakesi v\u00f5ib ebapiisava kaitse t\u00f5ttu sisse hingata, osutub oluliseks tervisekaalutluseks tuhastuss\u00fcsteemide hooldust\u00f6\u00f6de l\u00e4biviimisel.<\/p>\n

Eesm\u00e4rgiks lagundatavad nanotooted<\/strong><\/p>\n

Kuidas oleks seesuguseid probleeme v\u00f5imalik pikas perspektiivis v\u00e4ltida? \u201eL\u00f5puks peavad nanotooted olema lagundatavad, muidu hakkab nende osakeste levimise probleem kasvama,\u201c v\u00e4itis Stark. \u201eP\u00fcsivus on p\u00f5hiprobleemiks nii asbesti puhul kui ka putukam\u00fcrkide levimisel meie toiduahelas ja keskkonnas; osoonkihti h\u00f5rendavate tegurite levikul vanemate aerosoolide kaudu ja plastiku kuhjumisel ookeanis ja keskkonnas,\u201c s\u00f5nas ta. Selle probleemi v\u00e4ltimiseks nanoosakeste puhul peavad teadlased vajalikuks v\u00e4lja arendada lagundatavaid nanoosakesi \u2013 see paistab olevat ainus m\u00f5istlik plaan pikemas perspektiivis. See pole aga tehnikalisest vaatenurgast lihtne ning eesm\u00e4rgi saavutamiseks peavad \u00fclikoolide ja t\u00f6\u00f6stusarenduse laborid \u00fcletama mitmeid suuri v\u00e4ljakutseid.<\/p>\n

Allikas<\/a><\/p>\n

Teadusartikkel: \u201ePersistence of engineered nanoparticles in a municipal solid-waste incineration plant<\/a>\u201c<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

\u00dcliv\u00e4ikesed tseeriumoksiidi osakesed ei p\u00f5le ega muutu kuumuse t\u00f5ttu j\u00e4\u00e4tmete tuhastamise jaamas. Uus \u0160veitsi teadlaste poolt l\u00e4bi viidud uurimust\u00f6\u00f6 t\u00f5estas, et need osakesed j\u00e4\u00e4vad puutumatutena p\u00f5lemisj\u00e4\u00e4kidesse v\u00f5i tuhastuss\u00fcsteemi. Maailmas tuhastatakse igal aastal \u00fcle 100 miljoni tonni j\u00e4\u00e4tmeid. Kuna nanoosakesi kasutatakse muuhulgas ehitusmaterjalides, v\u00e4rvides, tekstiilides ja kosmeetikas, satuvad ka nanoosakesed tuhastusjaamadesse. Seni polnud aga uuritud, mis […]<\/p>\n","protected":false},"author":448,"featured_media":27705,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[110],"class_list":{"0":"post-27704","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-materjal","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/27704","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/448"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=27704"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/27704\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/27705"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=27704"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=27704"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=27704"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}