{"id":27721,"date":"2012-05-30T19:26:16","date_gmt":"2012-05-30T16:26:16","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=27721"},"modified":"2012-05-30T19:26:16","modified_gmt":"2012-05-30T16:26:16","slug":"uus-arvutus-aitab-vastata-kusimusele-aine-moodustumise-kohta","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=27721","title":{"rendered":"Uus arvutus aitab vastata k\u00fcsimusele aine moodustumise kohta"},"content":{"rendered":"

Teadusajakirja Physical Review Letters<\/em> internetiv\u00e4ljaandes raporteeritakse rahvusvahelise teadlaste projekti uurimust\u00f6\u00f6st, milles kirjeldatakse subatomaarsete osakeste \u2013 kaaonite \u2013 lagunemisprotsessi seadusp\u00e4rasusi enneolematu detailsusega. See on oluline teave, mis v\u00f5ib aidata vastata p\u00f5hilistele k\u00fcsimustele universumi alguse kohta. Projektis osales teiste seas f\u00fc\u00fcsikaprofessor Thomas Blum.<\/strong><\/p>\n

Uurimust\u00f6\u00f6 k\u00e4igus kasutati maailma kiireimate superarvutitega l\u00e4bimurde-tehnikaid selleks, et laiendada 1964. aastal Nobeli preemia v\u00f5itnud eksperimenti. Peagi paigaldatavad IBM-i superarvutid v\u00f5imaldavad teadlastel lagunemist arvutada veelgi suurema detailsusega. Kaaonite lagunemise uurimine v\u00f5ib pakkuda lahenduse nii m\u00f5nelegi f\u00fc\u00fcsika p\u00f5hiprobleemile, kirjutab Phys.org<\/a>.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Thomas C. Blum. Pilt: Daniel Buttrey\/UConn<\/p><\/div>\n

\u201eSee arvutus viib meid l\u00e4hemale vastuse leidmisel p\u00f5hik\u00fcsimustele nii aine moodustumise kohta varases universumis kui ka sellele, miks k\u00f5ik t\u00e4nap\u00e4eval vaadeldav koosneb ainest, mitte antiainest,\u201c v\u00e4itis Blum. Selles analoogias kirjeldab CERN antiainet j\u00e4rgmiselt: kujutlege m\u00fcndi lehtstantsimist kuumast metall-lehest. Tulemuseks saate m\u00fcndi ja augu metall-lehes. Seda auku v\u00f5iks nimetada anti-m\u00fcndiks<\/em>. Sarnaselt, kui energia muundub aineks, tekib \u00fcks aineosake ja \u00fcks antiosake.<\/p>\n

Kui universum sai alguse, kas selles oli rohkem aine osakesi kui antiainet? N\u00f5nda s\u00f5nastas k\u00fcsimuse teadust\u00f6\u00f6 kaasautor Taku Izubuchi<\/strong>. Ta k\u00fcsis, kas need kaks osakest olid s\u00fcmmeetrilised ja kas toimis mingi teine mehhanism, mille tulemuseks oli rokem ainet.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Diagramm illustreerib suurt kaugusskaalade ulatust, mida on tarvis m\u00f5ista enne kaaoni lagunemise arvutuse l\u00e4biviimist. Madalaimal tasemel asuv pilt kujutab laguosakeste j\u00e4lgi. Selle kohal olev kiht annab \u201ev\u00f5tme\u201c, n\u00e4idates, kuidas kaaon (K) \u201emurdub\u201c kaheks piioniks. J\u00e4rgmine kiht esindab numbrilist arvutust ning \u00fclemisel kihil on lagunemine n\u00e4idatud matemaatiliselt niinimetatud Feynmani diagrammi abil. Pilt: Brookhaveni Riiklik Laboratoorium<\/p><\/div>\n

Aine ja antiaine as\u00fcmmeetria on \u00fcks f\u00fc\u00fcsika lahendamata k\u00fcsimustest. T\u00e4nap\u00e4eval koosneb universum peaaegu ainult ainest, kusjuures antiainet ei ole praktiliselt v\u00f5imalik leida. K\u00e4esolevas uurimust\u00f6\u00f6s selgitatakse detailsemalt subatomaarsete osakeste lagunemist, mida esmakordselt kirjeldati 1964. aastal Nobeli preemiaga autasustatud eksperimentaalses uurimust\u00f6\u00f6s Brookhavenis. Selle eksperimendi k\u00e4igus leiti esimesed t\u00f5endid s\u00fcmmeetria puudumisest osakeste ja nende antiosakeste vahel, v\u00f5i teisis\u00f5nu aine ja antiaine vahel. Seni on teoreetikud uurinud subatomaarset osakeste lagunemist, kuid seda ilma k\u00e4esoleva teadust\u00f6\u00f6 l\u00f5plikkuse v\u00f5i t\u00e4psuseta.<\/p>\n

Artiklis kirjeldatud lagunemine leidis aset kaaonis \u2013 see on aatomist m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt v\u00e4iksem osake. Teadlased j\u00e4lgisid laguprotsessi, kui kaaon jagunes kaheks piioniks \u2013 veelgi v\u00e4iksemateks osakesteks. Lagunemisprotsessi pikkuste ulatus j\u00e4i pea 18 suurusj\u00e4rgu vahele. Seda vahemikku v\u00f5rdlesid teadlased \u00fcksiku bakteri ja terve meie p\u00e4ikeses\u00fcsteemi vahelise suuruse erinevusega.<\/p>\n

Teadlaste arvutus t\u00e4histab kaasautor Izubuchi s\u00f5nul olulist sammu edasi, kujutades endast uut t\u00fc\u00fcpi karmi proovikivi f\u00fc\u00fcsika standardteooriale \u2013 see k\u00f5ige p\u00f5hilisem teooria kirjeldab aineosakesi ja nende vastastikku toimimist. J\u00e4rgmine samm uurimust\u00f6\u00f6s saab olema allesj\u00e4\u00e4nud teadmata suuruse m\u00e4\u00e4ramine, m\u00f5istmaks aine ja antiaine erinevust kaaoni lagunemisel. See viimane suurus kas kinnitab k\u00e4esolevat teooriat v\u00f5i \u2013 kui nad on Blumi s\u00f5nul \u00f5nnega koos \u2013viitab uuele arusaamale f\u00fc\u00fcsikast.<\/p>\n

Lisaks Blumile olid teadust\u00f6\u00f6 kaasautoriteks f\u00fc\u00fcsikud Brookhavenist, RIKENi BNL Uurimust\u00f6\u00f6 keskusest, Columbia \u00dclikoolist, Max-Plancki Instituudist Saksamaal, Southamptoni \u00dclikoolist, Edinburghi \u00dclikoolist Suurbritannias ja Washingtoni \u00dclikoolist.<\/p>\n

Uurimust\u00f6\u00f6s l\u00e4bi viidud arvutus vajas 54 miljonit t\u00f6\u00f6tlustundi IBM-i BlueGene\/P superarvutil Argonne Riiklikus Laboratooriumis. See vastaks 281-le p\u00e4evale arvutust\u00f6\u00f6le 8000 protsessori abil. Lisaks viidi osa arvutustest l\u00e4bi QCDOC superarvuti abil Brookhavenis, USQCD\u2019s Ds arvutipilve abil Fermi Riiklikus Laboratooriumis, Iridise Klasteri abil Southamptoni \u00dclikoolis ja DIRACi asutuses Suurbritannias.<\/p>\n

Kaasautor Peter Boyle<\/strong> s\u00f5nul paigaldatakse \u00fcle maailma uut p\u00f5lvkonda arvuteid \u2013 IBM BlueGene\/Q masinaid, millel saab olema 10- kuni 20-kordselt parendatud sooritusv\u00f5ime, v\u00f5rreldes hetkel kasutatavate masinatega, ning need v\u00f5imaldavad f\u00fc\u00fcsikutel saada kaaoni lagunemisest veelgi detailsema ja t\u00e4psema versiooni.<\/p>\n

Lisainfo aintiaine kohta: http:\/\/livefromcern.web.cern.ch\/livefromcern\/antimatter\/index.html<\/a><\/p>\n

Allikas<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Teadusajakirja Physical Review Letters internetiv\u00e4ljaandes raporteeritakse rahvusvahelise teadlaste projekti uurimust\u00f6\u00f6st, milles kirjeldatakse subatomaarsete osakeste \u2013 kaaonite \u2013 lagunemisprotsessi seadusp\u00e4rasusi enneolematu detailsusega. See on oluline teave, mis v\u00f5ib aidata vastata p\u00f5hilistele k\u00fcsimustele universumi alguse kohta. Projektis osales teiste seas f\u00fc\u00fcsikaprofessor Thomas Blum. Uurimust\u00f6\u00f6 k\u00e4igus kasutati maailma kiireimate superarvutitega l\u00e4bimurde-tehnikaid selleks, et laiendada 1964. aastal Nobeli preemia […]<\/p>\n","protected":false},"author":448,"featured_media":27723,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[49],"class_list":{"0":"post-27721","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-lhc","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/27721","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/448"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=27721"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/27721\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/27723"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=27721"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=27721"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=27721"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}