{"id":27752,"date":"2012-05-31T09:39:49","date_gmt":"2012-05-31T06:39:49","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=27752"},"modified":"2012-05-31T09:39:49","modified_gmt":"2012-05-31T06:39:49","slug":"soome-teadlased-leidsid-selgituse-liughoordumisele","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=27752","title":{"rendered":"Soome teadlased leidsid selgituse liugh\u00f5\u00f5rdumisele"},"content":{"rendered":"<p><strong>H\u00f5\u00f5rdumine on \u00fcks rakendusf\u00fc\u00fcsika v\u00f5tmen\u00e4htustest, mille p\u00e4ritolu on uuritud mitme sajandi v\u00e4ltel. Praeguseni arvati, et mehaaniline kulumistakistus ja vedelikega m\u00e4\u00e4rimine m\u00f5jutavad h\u00f5\u00f5rdumist, kuid liugh\u00f5\u00f5rdumise p\u00f5hip\u00e4ritolu on seni teadmata.<\/strong><\/p>\n<p>N\u00fc\u00fcd esitas Soome teadlane<strong> Lasse Makkonen<\/strong> selgituse liugh\u00f5\u00f5rdumisele tahkete objektide vahel. Tema teooria kohaselt s\u00f5ltub h\u00f5\u00f5rdumise m\u00e4\u00e4r k\u00f5nealuste ainete pinnaenergiast. H\u00f5\u00f5rdumisel on m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne m\u00f5ju paljudele igap\u00e4evastele n\u00e4htustele, n\u00e4iteks energia tarbimisele, kirjutab <a href=\"http:\/\/phys.org\/news\/2012-05-finnish-explanation-friction.html\">Phys.org<\/a>.<\/p>\n<div id=\"attachment_27753\" style=\"width: 310px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2012\/05\/h\u00f5\u00f5rde.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-27753\" class=\"size-medium wp-image-27753\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2012\/05\/h\u00f5\u00f5rde-300x236.jpg\" alt=\"\" width=\"300\" height=\"236\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/05\/h\u00f5\u00f5rde-300x236.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/05\/h\u00f5\u00f5rde-250x196.jpg 250w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/05\/h\u00f5\u00f5rde.jpg 330w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-27753\" class=\"wp-caption-text\">Illustreeriv pilt h\u00f5\u00f5rdej\u00f5u m\u00f5\u00f5tmisest. Pilt: PASPORT Sliding Friction Experiment<\/p><\/div>\n<p>Makkoneni mudel on esimene, mis v\u00f5imaldab kvantitatiivselt v\u00e4lja arvutada ainete h\u00f5\u00f5rdekoefitsiendi. K\u00f5nealuse teooria kohaselt on h\u00f5\u00f5rdumise m\u00e4\u00e4r seotud aine pinnaenergiaga. H\u00f5\u00f5rdumine saab alguse osakestevahelisest kokkupuutest nanoskaalas uue pinna moodustuse tulemusena. Teooria selgitab h\u00f5\u00f5rdumisel tekkimisel soojenemise ja h\u00f5\u00f5rdej\u00f5u teket kuiva kontakti korral. Seda on v\u00f5imalik rakendada mitmesuguste ainekombinatsioonide h\u00f5\u00f5rdekoefitsiendi v\u00e4lja arvutamiseks. Mudel v\u00f5imaldab ka h\u00f5\u00f5rdumist manipuleerida, valides v\u00e4lja teatud pinnaaineid v\u00f5i m\u00e4\u00e4rdekihtides sisalduvaid aineid nendevahelise pinnaenergia p\u00f5hjal.<\/p>\n<p>Makkoneni liugh\u00f5\u00f5rdeteooria avaldati teadusajakirjas <em>AIP Advances<\/em>.<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/phys.org\/news\/2012-05-finnish-explanation-friction.html\">Allikas<\/a><\/p>\n<p>Teadusartikkel: \u201e<a href=\"http:\/\/aipadvances.aip.org\/resource\/1\/aaidbi\/v2\/i1\/p012179_s1?bypassSSO=1\">A thermodynamic model of sliding friction<\/a>\u201c<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>H\u00f5\u00f5rdumine on \u00fcks rakendusf\u00fc\u00fcsika v\u00f5tmen\u00e4htustest, mille p\u00e4ritolu on uuritud mitme sajandi v\u00e4ltel. Praeguseni arvati, et mehaaniline kulumistakistus ja vedelikega m\u00e4\u00e4rimine m\u00f5jutavad h\u00f5\u00f5rdumist, kuid liugh\u00f5\u00f5rdumise p\u00f5hip\u00e4ritolu on seni teadmata. N\u00fc\u00fcd esitas Soome teadlane Lasse Makkonen selgituse liugh\u00f5\u00f5rdumisele tahkete objektide vahel. Tema teooria kohaselt s\u00f5ltub h\u00f5\u00f5rdumise m\u00e4\u00e4r k\u00f5nealuste ainete pinnaenergiast. H\u00f5\u00f5rdumisel on m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne m\u00f5ju paljudele igap\u00e4evastele n\u00e4htustele, [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":448,"featured_media":27753,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[110],"class_list":{"0":"post-27752","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-materjal","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/27752","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/448"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=27752"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/27752\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/27753"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=27752"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=27752"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=27752"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}