{"id":27755,"date":"2012-05-30T20:38:47","date_gmt":"2012-05-30T17:38:47","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=27755"},"modified":"2012-05-30T20:38:47","modified_gmt":"2012-05-30T17:38:47","slug":"fuusikud-arendasid-koerakkude-uurimiseks-uue-meetodi","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=27755","title":{"rendered":"F\u00fc\u00fcsikud arendasid koerakkude uurimiseks uue meetodi"},"content":{"rendered":"

New Yorgi \u00dclikooli f\u00fc\u00fcsikud arendasid v\u00e4lja meetodi, mis modelleerib rakkudevahelist nakkumist ning v\u00f5imaldab parandada m\u00fc\u00fcgilolevate bioloogiliste s\u00fcsteemide omadusi.<\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a>

Sibula rakud mikroskoobi all, autor Kurt Friehauf.<\/p><\/div>\n

Bioloogiliste rakkude pinnaomadustega sarnane s\u00fcsteem valmistati Jasna Bruji\u0107i laboris, kes on New Yorgi \u00dclikooli f\u00fc\u00fcsikaosakonna ning Orgaaniliste Materjalide Keskuse dotsent. \u00d5li ja vee lahusesse valmistatud s\u00fcsteemis matkis kompresseeritud \u00f5litilkade vaheline nakkumine kudede mehaanilisi omadusi. Uus teadmine v\u00f5imaldab arendada mitmeid praktilisi rakendusi, alates bio\u00fchilduvast kosmeetikast l\u00f5petades kunstliku koevalmistamisega. Meetodi kirjeldus avaldati teadusajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences<\/em>.<\/p>\n

Enne bioloogilisi s\u00fcsteeme uuriti Bruji\u0107i laboris sf\u00e4\u00e4riliste esemete optimaalset pakkimist ning pakkimisprotsessi h\u00f5lbustamise meetodeid. K\u00e4esolevas t\u00f6\u00f6s aga prooviti t\u00e4psemalt uurida koesiseste rakkude pakkemustri m\u00f5ju rakuseinte vahelistele valgulistele \u00fchendustele ja nende mehnaailistele omadustele.<\/p>\n

Bioloogias on rakkude omavahelisel kinnitusel t\u00e4htis roll, vastasel juhul laguneksid organismid koost. Ent bioloogiliste s\u00fcsteemide keerukus ei ole seni v\u00f5imaldanud \u00fcldistel f\u00fc\u00fcsikaliste teaduste teoreetilistel printsiipidel rakkude pakkumist uurida. Sel p\u00f5hjusel valmistas teadusr\u00fchm omalaadse biomimeetilise emulsiooni, mis matkib rakkudevahelise \u00fchenduse p\u00f5hilisi f\u00fc\u00fcsikalisi omadusi lihtsamal viisil.<\/p>\n

Emulsioonid on aluseks paljudele tarbijatoodetele. Poestsaadavad emulsioonid on n\u00e4iteks v\u00f5i, j\u00e4\u00e4tis ja piim. New Yorgi \u00dclikooli teadusr\u00fchma valmistatud emulsioon j\u00e4ljendab aga \u00fchtlasi rakkudevahelist t\u00f5mbe- ja t\u00f5ukej\u00f5udu. Eksperimentidest selgus muuhulgas, millistel v\u00e4himatel optimaalsetel j\u00f5ududel tekkis rakkude, katses \u00f5litilkade, vahel vajalik nakketugevus. J\u00f5u suurust m\u00e4\u00e4rati tsentrifugaalselt ning lahuse soolsuse abil. Lahuse elektrostaatiliste laengute ekraniseerimine nende kokkusurimse ja soolsuse kontrollimise abil soodustas tilkade pinnavalkude vahelist nakkumist. Tulemuseks saadi k\u00f5ikide tilkade omavaheline sidusus, mis on sarnane bioloogilise koe sisestruktuurile.<\/p>\n

Teadusr\u00fchma teooriamudelitega klappinud tulemused v\u00f5imaldavad meetodi emulsiooniosakeste nakkumise kontrollimiseks j\u00f5u ja r\u00f5hu abil. Meetod on aluseks paljude tarbijatoodete parendamiseks nende molekulaarse struktuuri \u00fcmbertegemise teel, n\u00e4iteks on v\u00f5imalik paremini modelleerida ravimite vereringesse imbumist.<\/p>\n

Allikas: PhysOrg<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

New Yorgi \u00dclikooli f\u00fc\u00fcsikud arendasid v\u00e4lja meetodi, mis modelleerib rakkudevahelist nakkumist ning v\u00f5imaldab parandada m\u00fc\u00fcgilolevate bioloogiliste s\u00fcsteemide omadusi. Bioloogiliste rakkude pinnaomadustega sarnane s\u00fcsteem valmistati Jasna Bruji\u0107i laboris, kes on New Yorgi \u00dclikooli f\u00fc\u00fcsikaosakonna ning Orgaaniliste Materjalide Keskuse dotsent. \u00d5li ja vee lahusesse valmistatud s\u00fcsteemis matkis kompresseeritud \u00f5litilkade vaheline nakkumine kudede mehaanilisi omadusi. Uus teadmine v\u00f5imaldab […]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":27756,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-27755","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/27755","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=27755"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/27755\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/27756"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=27755"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=27755"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=27755"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}