{"id":27768,"date":"2012-05-31T09:38:04","date_gmt":"2012-05-31T06:38:04","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=27768"},"modified":"2012-05-31T09:38:04","modified_gmt":"2012-05-31T06:38:04","slug":"elektrontransport-varvipohistes-paikesepatareides","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=27768","title":{"rendered":"Elektrontransport v\u00e4rvip\u00f5histes p\u00e4ikesepatareides"},"content":{"rendered":"

Euroopa teadlased uurisid elektronide voolu orgaaniliste fototundlike v\u00e4rvide s\u00fcsteemides ja titaaniumip\u00f5histes ainetes. Teadust\u00f6\u00f6 tulemused on eriti olulised \u00fche tulusa p\u00e4ikesepatarei klassi effektiivsuse t\u00f5stmiseks ning sel on potentsiaalselt lai rakendusala nanotehnoloogias ja puhta energia teaduses.<\/strong><\/p>\n

V\u00e4rvile tundlikud p\u00e4ikesepatareid s\u00f5ltuvad \u00f5hukese fototundliku v\u00e4rvi kihi ladestamisest elektrit juhtivale alusele, n\u00e4iteks poorsele titaanoksiidi nanoosakestest kihile. Samal ajal kui v\u00e4rvile tundlikud p\u00e4ikesepatareid kujutavad endast lihtsat ja kulus\u00e4\u00e4stlikku alternatiivi tavap\u00e4rastele p\u00e4ikesepatareidele, on probleemid t\u00f5hususega olnud komistuskiviks laialdasemal rakendamisel, kirjutab Physorg.com<\/a>.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Illustreeriv pilt: Thinkstock<\/p><\/div>\n

Euroopa teadlased viisid n\u00fc\u00fcd l\u00e4bi detailse anal\u00fc\u00fcsi kolme uudse metallivaba orgaanilise v\u00e4rvi fotok\u00e4itumisest. T\u00e4psemalt, nad uurisid v\u00e4rve lahuses ja \u00fcheksal erinevat vormi titaaniumiga t\u00f6\u00f6deldud mesopoorsel (2\u201350 nanomeetrise l\u00e4bim\u00f5\u00f5duga pooridega) ainel nii titaaniumoksiidi nanoosakeste olemasolul kui ka puudumisel.<\/p>\n

Vabade v\u00e4rvide uurimine lahuses n\u00e4itas laengu \u00fclekandekompleksi oleku t\u00e4htsust v\u00e4rvi fotok\u00e4itumisel ja lahuse rolli t\u00f5hususes. Edasine v\u00e4rvi uurimine tavap\u00e4raselt kasutatava titaaniumoksiidi nanoosakeste olemasolul illustreeris olulist elektrond\u00fcnaamikat femtosekundi (10\u221215 <\/sup>sekundit)skaalas, andes teadmisi t\u00f5husa laengu eristamise ja p\u00e4ikesepatareide teostusv\u00f5ime kohta.<\/p>\n

\u00dchem\u00f5\u00f5tmelise \u00fclesehitusega titaanist nanotorusid uuriti ja v\u00f5rreldi samuti titaanoksiidi nanoosakestega ning tulemusena tuvastati sarnase elektrond\u00fcnaamika esinemine. L\u00f5puks hinnati mesopoorseid titaaniga t\u00f6\u00f6deldud kvartss\u00f5elu. Ehkki aines endas vaadeldi paljulubavat elektrond\u00fcnaamikat, olid tulemuseks saadud p\u00e4ikesepatareid v\u00e4iksema sooritusv\u00f5imega, kuna v\u00e4rvi laadimise t\u00f5husus v\u00e4henes ja elektrontransport muutus piiratuks.<\/p>\n

Nanosoli teadlased iseloomustesid t\u00f5husalt vastastiktoimet titaanip\u00f5histe ainetega t\u00e4htsa orgaaniliste v\u00e4rvide klassi abil, keskendudes p\u00e4ikesepatareide effektiivsusele. Teadust\u00f6\u00f6 tulemused peaksid olema kasulikud t\u00f5husamate v\u00e4rvile tundlike p\u00e4ikesepatareide kavandamisel tulevikus. Seega oleks v\u00f5imalik nende laialdasem kasutuselev\u00f5tt. Seesugused v\u00e4ljaarendused pakuvad tootjatele ja tarbijatele kuluv\u00f5itu\u00a0 ning aitavad v\u00e4hendada s\u00f5ltuvust fossiilk\u00fctustest.<\/p>\n

Allikas<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Euroopa teadlased uurisid elektronide voolu orgaaniliste fototundlike v\u00e4rvide s\u00fcsteemides ja titaaniumip\u00f5histes ainetes. Teadust\u00f6\u00f6 tulemused on eriti olulised \u00fche tulusa p\u00e4ikesepatarei klassi effektiivsuse t\u00f5stmiseks ning sel on potentsiaalselt lai rakendusala nanotehnoloogias ja puhta energia teaduses. V\u00e4rvile tundlikud p\u00e4ikesepatareid s\u00f5ltuvad \u00f5hukese fototundliku v\u00e4rvi kihi ladestamisest elektrit juhtivale alusele, n\u00e4iteks poorsele titaanoksiidi nanoosakestest kihile. Samal ajal kui v\u00e4rvile […]<\/p>\n","protected":false},"author":448,"featured_media":27769,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[31,16],"tags":[53],"class_list":{"0":"post-27768","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-rakenduslik-teadus","8":"category-teadusuudis","9":"tag-tulevikuenergia","10":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/27768","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/448"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=27768"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/27768\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/27769"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=27768"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=27768"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=27768"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}