{"id":2779,"date":"2010-04-29T18:37:36","date_gmt":"2010-04-29T15:37:36","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=2779"},"modified":"2011-08-08T23:20:50","modified_gmt":"2011-08-08T20:20:50","slug":"jaadvustati-esimesed-pildid-aatomi-spinnidest","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=2779","title":{"rendered":"J\u00e4\u00e4dvustati esimesed pildid aatomi spinnidest"},"content":{"rendered":"

Paljud teadlased on\u00a0arvamusel et <\/strong>spintroonika<\/strong><\/a>(spin transport elektroonika)\u00a0kiirelt arenev tehnoloogia\u00a0hakkab l\u00e4hiajal\u00a0kiiremate, v\u00e4iksemate ja efektiivsemate arvutite ning tehnovidinate valmistamisel\u00a0asendama tavap\u00e4rast elektroonikat. Vaatamata sellele pole keegi siiani aga spinni, elektronide kvantmehaanilist omadust,\u00a0tegelikkuses\u00a0\u00fcksikus aatomis n\u00e4inudki. Seda kuni siiani.<\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a>

\u00dcksikute koobaltiaatomite erineva kuju ja v\u00e4ljan\u00e4gemise p\u00f5hjuseks on spinnide erinevad suunad. Pilt: Saw-Wai Hla, Ohio \u00dclikool<\/p><\/div>\n

Veebip\u00f5hises teadusajakirjas Nature Nanotechnology<\/em> ilmunud artiklis esitlesid Ohio<\/strong> ning Hamburgi \u00dclikoolide<\/strong> teadlased esimesi pilte spinnist.<\/p>\n

Teadlased kasutasid mangaani plaadil oleva koobalti aatomite m\u00f5jutamiseks spetsiaalselt valmistatud mikroskoopi, mille teravik on kaetud rauakihiga.\u00a0Kasutades tunnelmikroskoopiat<\/a> muutsid teadlased \u00fcksikute koobalti aatomite asukohta pinnal, mis aga\u00a0muutis elektronide spinnide suunda. Teadlaste saadud piltidel on n\u00e4ha et aatomid esituvad \u00fcksiku eendina kui spinni suund on \u00fcles ning kahe sama k\u00f5rgusega eendina kui spinni on allapoole suunatud.<\/p>\n

Uurimusest selgub et teadlastel on v\u00f5imalik spinni vaadelda ning manipuleerida, see aga\u00a0v\u00f5ib tulevikus m\u00f5jutada suuresti nanoskaalas magneetiliste m\u00e4luseadmete, kvantarvutite<\/a> ning spintroonika seadmete arengut.<\/p>\n

,,Erinevad spinnide suunad v\u00f5ivad t\u00e4hendada andmete ladustamise erinevaid olekuid,” s\u00f5nas Saw-Wai Hla<\/strong>, Ohio \u00dclikooli\u00a0f\u00fc\u00fcsika kaasprofessor ning \u00fcks uurimuse peaautoreid.\u00a0,,T\u00e4nap\u00e4evaste arvutite m\u00e4luseadmed koosnevad tuhandetest aatomitest. Tulevikus v\u00f5ime me olla suutelised kasutama selleks vaid \u00fchte aatomit,\u00a0kordistades arvuti v\u00f5imsust aga tuhandetes.”<\/p>\n

Erinevalt tavap\u00e4rastest soojust eraldavatest elektroonilistest seadmetest oodatakse spintroonikal p\u00f5hinevatelt seadmetelt v\u00e4iksemat energiakadu.<\/p>\n

Eksperimendid viidi l\u00e4bi k\u00f5rgekvaliteedilises vaakumis 10 Kelvini (umbes -263\u00b0C) juures vedelat heeliumi kasutades. Enne selle tehnoloogia j\u00f5udmist arvuti k\u00f5vaketastesse peavad teadlased aga n\u00e4htust ka toatemperatuuril uurima.<\/p>\n

,,Kombinatsioon aatomite manipuleerimisest ja spinnitundlikkusest avab uue perspektiivi aatomskaalas seadmete valmistamiseks ning nende magnetiliste omaduste uurimiseks,” lausus Kubetzka<\/strong>, Hamburgi \u00dclikooli teadlane ning \u00fcks artikli peaautoreid.<\/p>\n

Allikas: Artikkel lehel sciencedaily.com<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Paljud teadlased on\u00a0arvamusel et spintroonika(spin transport elektroonika)\u00a0kiirelt arenev tehnoloogia\u00a0hakkab l\u00e4hiajal\u00a0kiiremate, v\u00e4iksemate ja efektiivsemate arvutite ning tehnovidinate valmistamisel\u00a0asendama tavap\u00e4rast elektroonikat. Vaatamata sellele pole keegi siiani aga spinni, elektronide kvantmehaanilist omadust,\u00a0tegelikkuses\u00a0\u00fcksikus aatomis n\u00e4inudki. Seda kuni siiani. Veebip\u00f5hises teadusajakirjas Nature Nanotechnology ilmunud artiklis esitlesid Ohio ning Hamburgi \u00dclikoolide teadlased esimesi pilte spinnist. Teadlased kasutasid mangaani plaadil oleva koobalti […]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-2779","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"entry","8":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/2779","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=2779"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/2779\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=2779"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=2779"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=2779"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}