{"id":27792,"date":"2012-05-31T18:00:55","date_gmt":"2012-05-31T15:00:55","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=27792"},"modified":"2012-05-31T18:00:55","modified_gmt":"2012-05-31T15:00:55","slug":"akustiliste-mootmistehnika-uus-polvkond","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=27792","title":{"rendered":"Akustiliste m\u00f5\u00f5tmistehnika uus p\u00f5lvkond"},"content":{"rendered":"<p><strong>Suurbritannia NPL (<em>National Physical Laboratory<\/em>) laboratooriumis sooritati footonkorrelatsioon-spektroskoopia lasertehnika abil esimesed vabade v\u00e4ljar\u00f5hkude (<em>acoustic free-field pressures<\/em>) m\u00f5\u00f5tmised.<\/strong><\/p>\n<div id=\"attachment_27793\" style=\"width: 270px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2012\/05\/2-anewgenerati.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-27793\" class=\"size-full wp-image-27793\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2012\/05\/2-anewgenerati.jpg\" alt=\"\" width=\"260\" height=\"144\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/05\/2-anewgenerati.jpg 260w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/05\/2-anewgenerati-250x138.jpg 250w\" sizes=\"auto, (max-width: 260px) 100vw, 260px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-27793\" class=\"wp-caption-text\">Ristatud laserkiired.<\/p><\/div>\n<p>M\u00f5\u00f5teviis j\u00e4lgib otseselt \u00f5huosakeste kiirust ja \u00f5hur\u00f5hku ning kajastab seda Paskalites (1Pa = 1 N\/m<sup>2<\/sup>). Mikrofonide paremat kalibreerimist v\u00f5imaldav meetod on arenduses laiema eesm\u00e4rgiga luua paremaid akustilisi standareid edaspidiste optikameetodite- ja rakenduste jaoks.<\/p>\n<p>Uus m\u00f5\u00f5teviis kasutab kaht laserit, mis on \u00fcles seatud nii, et nende kiired kohtuvad kindlas ruumipuktis ja tekitavad interferentsimustri. Helir\u00f5hu m\u00f5jul muudavad \u00f5huosakesed interferentsipildi n\u00e4htavust. Muutused m\u00f5\u00f5detakse vastava aparatuuriga. Kogutud andmetest arvutatakse akustilise vabav\u00e4lja r\u00f5hk.<\/p>\n<p>Praegune mikrofonide kalibreerimise meetod tugineb nende tagasisidestamisel. Osa protsessist k\u00e4tkeb vastuv\u00f5tjamikrofoniga \u00fchendatud saatemikrofoni kasutamist heliallikana. Selline \u00fclesehitus, millega kaasneb kompleksne mikrofonide tundlikkuse \u00fchildamise protsess, p\u00e4\u00e4dib l\u00f5puks hinnanguga uuritava mikrofoni tundlikkusele. Hinnang koosneb erinevatest elektrilistest ja dimensionaalsetest suurustest.<\/p>\n<p>Ent meetod seab uuritavale mikrofonile piirangud, mist\u00f5ttu ei saa mittestandardseid ja uue p\u00f5lvkonna MEMS (<em>Mikro-ElektroMehaaniline S\u00fcsteem<\/em>) tehnoloogiat kasutavaid mikrofone teistida ega kalibreerida. Optilised m\u00f5\u00f5tmisviisid lahendavad probleemi, sest v\u00f5imaldavad heli r\u00f5huv\u00e4lja m\u00f5\u00f5ta otseselt.<\/p>\n<p>Uurimust\u00f6\u00f6 j\u00e4tkuks arendatakse v\u00e4lja optilisi meetodeid, mis on piisavalt robustsed ja t\u00e4psed, et nendest v\u00f5iks saada p\u00f5hiline m\u00f5\u00f5testandard ning igap\u00e4evaselt kasutatav helir\u00f5hu m\u00f5\u00f5tmise viis. Optiliste tehnikate arendamise ning parendatud kalibreerimisviiside tulemusena suudavad NPL teadlased kiirendada uute mikrofonitehnoloogiate ja teiste akustiliste s\u00fcsteemide arengut.<\/p>\n<p>Allikas: <a href=\"http:\/\/phys.org\/news\/2012-05-acoustic.html\">PhysOrg<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Suurbritannia NPL (National Physical Laboratory) laboratooriumis sooritati footonkorrelatsioon-spektroskoopia lasertehnika abil esimesed vabade v\u00e4ljar\u00f5hkude (acoustic free-field pressures) m\u00f5\u00f5tmised. M\u00f5\u00f5teviis j\u00e4lgib otseselt \u00f5huosakeste kiirust ja \u00f5hur\u00f5hku ning kajastab seda Paskalites (1Pa = 1 N\/m2). Mikrofonide paremat kalibreerimist v\u00f5imaldav meetod on arenduses laiema eesm\u00e4rgiga luua paremaid akustilisi standareid edaspidiste optikameetodite- ja rakenduste jaoks. Uus m\u00f5\u00f5teviis kasutab kaht laserit, [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":27793,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[133],"class_list":{"0":"post-27792","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-saagu-valgus","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/27792","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=27792"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/27792\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/27793"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=27792"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=27792"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=27792"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}