{"id":28018,"date":"2012-06-15T01:16:06","date_gmt":"2012-06-14T22:16:06","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=28018"},"modified":"2012-06-15T01:16:06","modified_gmt":"2012-06-14T22:16:06","slug":"isekorrastuvad-nanokuubid-jargmise-polvkonna-antennide-ja-laatsedena","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=28018","title":{"rendered":"Isekorrastuvad nanokuubid j\u00e4rgmise p\u00f5lvkonna antennide ja l\u00e4\u00e4tsedena"},"content":{"rendered":"<p><strong>Teadlased t\u00f6\u00f6tasid hiljuti v\u00e4lja meetodi, mis v\u00f5imaldab metalli nanokristallidel iseeneslikult suuremateks keerulisemateks materjalideks organiseeruda, pakkudes v\u00f5imalusi j\u00e4rgmise p\u00f5lvkonna antennide ja l\u00e4\u00e4tsede valmistamiseks. Need metalli nanokristallid on kuubikujulised ning organiseeruvad iseeneslikult justkui Tetrise klotsid suuremateks struktuurideks, omades \u00fcksteise suhtes t\u00e4pseid orientatsioone.<\/strong><\/p>\n<div id=\"attachment_28019\" style=\"width: 250px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2012\/06\/4-selfassembli.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-28019\" class=\"size-medium wp-image-28019\" title=\"4-selfassembli\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2012\/06\/4-selfassembli-240x300.jpg\" alt=\"\" width=\"240\" height=\"300\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/06\/4-selfassembli-240x300.jpg 240w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/06\/4-selfassembli-250x312.jpg 250w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/06\/4-selfassembli.jpg 400w\" sizes=\"auto, (max-width: 240px) 100vw, 240px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-28019\" class=\"wp-caption-text\">Teadlased t\u00f6\u00f6tasid v\u00e4lja meetodi, mis paneb h\u00f5beda nanokuubid erinevateks struktuurideks korrastuma. Selliseid struktuure saaks kasutada antennides ja l\u00e4\u00e4tsedes. Pilt: Tao Research Group, UC San Diego Jacobs School of Engineering<\/p><\/div>\n<p>Antud uurimus kuulub uude uurimusvaldkonda &#8211; nanoplasmoonikasse &#8211; kus teadlased p\u00fc\u00fcavad t\u00f6\u00f6tada v\u00e4lja materjale, mille abil saab valgust manipuleerida. Selleks kasutatakse struktuure, mis on v\u00e4iksemad kui valguse lainepikkus. Antud uurimuses kasutatud nanokuupide suurus on alla 0,1 mikromeetri. T\u00e4pne orientatsioon on vajalik selleks, et kuubikesed saaksid erineva lainepikkusega valgust l\u00f5ksustada (nanoskaalas antenn) v\u00f5i fokusseerida (nanoskaalas l\u00e4\u00e4ts), kirjutab <a href=\"http:\/\/phys.org\/news\/2012-06-self-assembling-nanocubes-antennas-lenses.html\">Physorg.com<\/a>.<\/p>\n<p>,,Meie tulemustel v\u00f5ib olla oluline m\u00f5ju uute keemiliste ja bioloogiliste sensorite valmistamisel, kus valgus molekulidega reegeerib. Lisaks saaks meie t\u00f6\u00f6d kasutada optiliste vooluringide valmistamisel, kus valgust kasutatakse info edastamisel, &#8221; lausus <strong>Andrea Tao<\/strong>, \u00fcks uurimuses osalenud teadlasi.<\/p>\n<p>Antennide ja l\u00e4\u00e4tsede sarnaste objektide valmistamiseks kasutab Tao t\u00f6\u00f6r\u00fchm keemiliselt s\u00fcnteesitud metalli nanokristalle. Neid nanokristalle saab s\u00fcnteeside erinevates kujudes &#8211; antud uurimuse jaoks valmistati pisikesed kristallilisest h\u00f5bedast koosnevad kuubikesed, mis suudavad p\u00e4rast iseorganiseerumist endasse valgust\u00a0l\u00f5ksustada. Valguse l\u00f5ksustamine \u00fcliv\u00e4ikesesse ruumi v\u00f5imaldaks valmistada \u00fclitundlikke optilisi sensoreid, mis v\u00f5imaldaksid teadlastel uurida \u00fcksiku molekuli k\u00e4itumist, reageerimist ja muutumist ajas.<\/p>\n<p>Kuubikeste organiseerumise kontrollimiseks t\u00f6\u00f6tasid Tao ja tema t\u00f6\u00f6kaaslased v\u00e4lja meetodi kinnitamaks pol\u00fcmeeriahelaid h\u00f5beda kuubi pinnale &#8211; need ahelad muudavad viisi, kuidas kuubid omavahel k\u00e4ituvad. Tavaliselt, kui kuubisarnased objektid kuhjuvad, asetuvad need k\u00fclg-k\u00fclje k\u00f5rvale justkui Tetrise klotsid. Simulatsioonide abil ennustas Tao t\u00f6\u00f6r\u00fchm aga, et kui asetada kuupide k\u00fclgedele l\u00fchikesed pol\u00fcmeeriahelad, kuhjuksid need tavalisel viisil. Kui kasutada aga pikkasid pol\u00fcmeeriahelaid, korrastuvad kuubid \u00e4\u00e4r-\u00e4\u00e4re vastu. See l\u00e4henemine on lihtne, robustne ja paindlik.<\/p>\n<p>Oma meetodi demonstreerimisel valmistasid teadlased nanokuupidest nende kahe erineva orientatsiooniga makroskoopilisi kilesid ning n\u00e4itasid, et need kiled peegeldavad ja edastavad erineva lainepikkusega valgust.<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/phys.org\/news\/2012-06-self-assembling-nanocubes-antennas-lenses.html\">Allikas<\/a><\/p>\n<p>Teadusartikkel: &#8220;<a href=\"http:\/\/www.nature.com\/nnano\/journal\/vaop\/ncurrent\/full\/nnano.2012.83.html\">Self-orienting nanocubes for the assembly of plasmonic nanojunctions<\/a>&#8220;<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Teadlased t\u00f6\u00f6tasid hiljuti v\u00e4lja meetodi, mis v\u00f5imaldab metalli nanokristallidel iseeneslikult suuremateks keerulisemateks materjalideks organiseeruda, pakkudes v\u00f5imalusi j\u00e4rgmise p\u00f5lvkonna antennide ja l\u00e4\u00e4tsede valmistamiseks. Need metalli nanokristallid on kuubikujulised ning organiseeruvad iseeneslikult justkui Tetrise klotsid suuremateks struktuurideks, omades \u00fcksteise suhtes t\u00e4pseid orientatsioone. Antud uurimus kuulub uude uurimusvaldkonda &#8211; nanoplasmoonikasse &#8211; kus teadlased p\u00fc\u00fcavad t\u00f6\u00f6tada v\u00e4lja materjale, mille [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":28019,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[31,16],"tags":[110,147],"class_list":{"0":"post-28018","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-rakenduslik-teadus","8":"category-teadusuudis","9":"tag-materjal","10":"tag-nanotehnoloogia","11":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/28018","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=28018"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/28018\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/28019"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=28018"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=28018"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=28018"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}