{"id":28031,"date":"2012-06-16T00:56:04","date_gmt":"2012-06-15T21:56:04","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=28031"},"modified":"2012-06-16T00:56:04","modified_gmt":"2012-06-15T21:56:04","slug":"ulimalt-hudrofoobne-pind-aitab-teadlastel-ohu-ja-vee-abil-optilisi-displeisid-valmistada","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=28031","title":{"rendered":"\u00dclimalt h\u00fcdrofoobne pind aitab teadlastel \u00f5hu ja vee abil optilisi displeisid valmistada"},"content":{"rendered":"

Teadlased on aastaid proovinud matkida viisi, kuidas lootose leht vett t\u00f5rjub. Soomes asuva Aalto \u00dclikooli juhitud rahvusvaheline teadlastegrupp t\u00f6\u00f6tas hiljuti v\u00e4lja t\u00e4iesti uue viisi, kuidas vaid vee abil pindadele kirjutada ja kirjutatut kuvada. Antud protsessis kasutatakse \u00e4ra lootosest inspireeritud kahestruktuurset vett-t\u00f5rjuvat kuid veega kaetud pinda.<\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a>

Pilt: Aalto \u00dclikool<\/p><\/div>\n

\u00dclima h\u00fcdrofoobsuse saavutamiseks peab pind sisaldama mikroskoopilisi pinnastruktuure, mis hoiavad \u00e4ra selle, et pind t\u00e4ielikult m\u00e4rguks, j\u00e4ttes vee ja pinna vahele \u00f5hukese kihi \u00f5hku. Kui pind vette asetada, katab \u00f5huke kiht \u00f5hku kogu pinna, kirjutab Physorg.com<\/a>.<\/p>\n

Teadlased valmistasid antud pinna kahes suuruses struktuuridega: mikropostidega suurusega k\u00fcmme mikromeetrit ning nende k\u00fclge sadestatud tillukeste nanokarvakestega. Sellisel kahestruktuursel pinnal saab \u00f5hukiht eksisteerida kahes kujus (m\u00e4rgavas olekus), mis on vastavuses antud kahe suurusskaalaga. Teadlased leidsid, et \u00fcks olek v\u00f5ib lokaalselt kergesti teiseks muutuda, kui d\u00fc\u00fcsi abil vees ala- v\u00f5i \u00fcler\u00f5hk tekitada.<\/p>\n

,,Fakt, et antud oleku muutmiseks on vaja minimaalses koguses energiat, t\u00e4hendab seda, et antud s\u00fcsteem on kaksikstabiilne – antud omadus on \u00fclioluline n\u00e4iteks m\u00e4luseadmetes,” lausus uurimust juhtinud Dr. Robin Ras<\/strong>. See pole aga k\u00f5ik: kahe oleku vahel on drastiline optiline kontrast, mis tuleneb vee-\u00f5hu liitekoha karedusest. ,,Kui kombineerida see optilise efektiga, on antud pind ka kaksikstabiilne peegeldav displei.”<\/p>\n

L\u00fclitus ise n\u00f5uab vaid \u00f5hukihi muutmist – tahkel pinnal ei muutu iseenesest midagi. Seda saab demonstreerida, kui antud pinnale vee all kirjutada (kasutades selleks kahe oleku vahelist kontrasti) ning see siis veest v\u00e4lja v\u00f5tta. Pind v\u00e4ljub t\u00e4iesti kuivana ning kirjutisest pole j\u00e4lgegi.<\/p>\n

Antud tulemus kujutab endast esimest sammu mittem\u00e4rguvate pindade jaoks, mida saaks kasutada informatsiooni salvestamisel v\u00f5i isegi salvestamisel,” lausus uurimuses osalenud professor Olli Ikkala. Siiani on lootosest inspireeritud seadmeid t\u00f6\u00f6tatud peamiselt v\u00e4lja isepuhastuvateks, j\u00e4\u00e4tumisvastasteks v\u00f5i h\u00f5\u00f5rdumist v\u00e4hendavateks rakendusteks. Antud uurimus on heaks n\u00e4iteks sellest, kuidas loodus inspireerib teadlasi funktsionaalseid materjale valmistama.<\/p>\n

Allikas<\/a><\/p>\n

Teadusartikkel: “Reversible switching between superhydrophobic states on a hierarchically structured\u00a0surface<\/a>“<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Teadlased on aastaid proovinud matkida viisi, kuidas lootose leht vett t\u00f5rjub. Soomes asuva Aalto \u00dclikooli juhitud rahvusvaheline teadlastegrupp t\u00f6\u00f6tas hiljuti v\u00e4lja t\u00e4iesti uue viisi, kuidas vaid vee abil pindadele kirjutada ja kirjutatut kuvada. Antud protsessis kasutatakse \u00e4ra lootosest inspireeritud kahestruktuurset vett-t\u00f5rjuvat kuid veega kaetud pinda. \u00dclima h\u00fcdrofoobsuse saavutamiseks peab pind sisaldama mikroskoopilisi pinnastruktuure, mis hoiavad […]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":28032,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[31,16],"tags":[147,115],"class_list":{"0":"post-28031","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-rakenduslik-teadus","8":"category-teadusuudis","9":"tag-nanotehnoloogia","10":"tag-tehnovidinad","11":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/28031","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=28031"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/28031\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/28032"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=28031"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=28031"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=28031"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}