{"id":28080,"date":"2012-06-20T15:02:13","date_gmt":"2012-06-20T12:02:13","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=28080"},"modified":"2012-06-23T12:33:09","modified_gmt":"2012-06-23T09:33:09","slug":"cassini-avastas-saturni-kuul-titanil-troopilisi-jarvi","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=28080","title":{"rendered":"Cassini avastas Saturni kuul Titanil troopilisi j\u00e4rvi"},"content":{"rendered":"

NASA Cassini kosmoselaev leidis Saturni kuu Titani \u201etroopikas\u201c pikaajalisi metaanj\u00e4rvi ja -lompe.\u00a0 \u00dcks neist troopilistest j\u00e4rvedest paistab olevat umbes poole Utah\u2019is asuva Suure Soolaj\u00e4rve suurune, s\u00fcgavusega v\u00e4hemalt 1 meeter. Cassini andmete anal\u00fc\u00fcsi tulemusel tehtud avastus on ootamatu, sest mudelite abil on eeldatud, et pikaaegsed veekogud saaksid eksisteerida vaid Titani poolustel. K\u00e4esolev avastus avaldati teadusajakirjas Nature<\/em>.<\/strong><\/p>\n

Kust aga tuleb vedelik nendesse veekogudesse? \u201eT\u00f5en\u00e4oline allikas on maa-alune veesoon,\u201c s\u00f5nas artikli juhtiv autor Caitlin Griffith<\/strong>. \u201eTitanil v\u00f5ib oma olemuselt leiduda oaase,\u201c vahendab ScienceDaily.com<\/a>.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Kauguses paistavad Saturni r\u00f5ngad, kui Cassini kosmoselaev on suunatud Titani ja selle tumeda piirkonnaShangri-La poole. Pilt: NASA\/JPL-Caltech\/Kosmoseteaduste instituut<\/p><\/div>\n

Arusaam j\u00e4rvede v\u00f5i m\u00e4rgalade moodustumisest Titanil aitab teadlastel saada teadmisi kuu ilma kohta. Kui Maal toimub veeringlus,\u00a0 esineb Titanil \u201emetaaniringlus\u201c, mille puhul ringleb vee asemel metaan. Titani atmof\u00e4\u00e4ris lagundab ultraviolettvalgus metaani, k\u00e4ivitades keeruliste orgaanilis-keemiliste reaktsioonide ahela. Kuid olemasolevate mudelite abil pole v\u00f5imalik selgitada k\u00fclluslikku metaanitagavara.<\/p>\n

\u201eVeesoon selgitaks \u00fcht problemaatilist k\u00fcsimust metaani esinemise kohta, mis j\u00e4tkuvalt v\u00e4heneb,\u201c v\u00e4itis Griffith. \u201eMetaan paneb aluse Titani orgaanilisele keemiale, mis t\u00f5en\u00e4oliselt toodab huvitavaid molekule, n\u00e4iteks aminohappeid \u2013 elu ehituskive.\u201c<\/p>\n

Titani globaalse ringluse mudelite abil on teoretiseeritud, et vedel metaan aurustub kuu ekvatoriaalpiirkonnas. Tuul kannab metaaniauru p\u00f5hja- ja l\u00f5unapoolusele, kus metaan jahedamate temperatuuride t\u00f5ttu kondenseerub. Kui metaan seej\u00e4rel pinnale laskub, moodustab see polaarj\u00e4rvi. Maal kantakse vett sarnaselt veeringluse abil edasi, kuid ka ookeanid transpordivad vett, toimides vastupidiselt atmosf\u00e4\u00e4ri m\u00f5jule.<\/p>\n

K\u00f5ige uuemed Cassini visuaal- ja infrapunakaardistamise spektromeetri abil saadud m\u00f5\u00f5tmistulemused n\u00e4itasid tumedaid alasid Shangri-La-nimelises troopilises piirkonnas \u2013 l\u00e4hedal kohale, kus Euroopa Kosmoseagentuuri sond Huygens 2005. aastal maandus. Kui Huygens maandus, aurustas sondi lambist tulev soojus maapinnalt metaani, mis viitas sellele, et sond oli maandunud niiskele alale.<\/p>\n

Visuaal- ja infrapunakaardistamise spektromeetriga m\u00f5\u00f5detuna ilmnevad teatud alad tumedamatena siis, kui neis esineb vedelat etaani v\u00f5i metaani. M\u00f5ned neist piirkondadest v\u00f5ivad olla madalad lombid. Cassini radarkaardistaja on m\u00e4rganud j\u00e4rvi polaaralades, kuid pole avastanud \u00fchtki j\u00e4rve madalatel laiuskraadidel.<\/p>\n

Visuaal- ja infrapuna kaardistamise spektomeetriga avastatud troopilised j\u00e4rved on s\u00e4ilinud alates 2004. aastast. Vaid \u00fchel korral avastati vihma sadamist ja aurustumist ekvatoriaalpiirkondades, ja seda ainult hiljuti ennustatud vihmase hooaja jooksul. Teadlased j\u00e4reldavad seega, et j\u00e4rvi pole v\u00f5imalik olulisel m\u00e4\u00e4ral vihma abil metaaniga t\u00e4iendada.<\/p>\n

\u201eMe m\u00f5tlesime esialgu, et Titanil on ulatuslikud luited ekvaatoril ja j\u00e4rved poolustel. N\u00fc\u00fcd me teame, et Titan on keerulisem kui me eelnevalt arvasime,\u201c s\u00f5nas Cassini teadlane Linda Spilker<\/strong>. \u201eCassinil on endiselt mitmeid v\u00f5imalusi lennata sellest kuust m\u00f6\u00f6da, niisiis me ootame p\u00f5nevusega selle loo detailide t\u00e4ienemist.\u201c<\/p>\n

Cassini-Huygensi missioon on koost\u00f6\u00f6projekt NASA, Euroopa Kosmoseaegentuuri ja Itaalia Kosmoseagentuuri vahel. NASA reaktiivkasutuse laboratoorium juhib missiooni\u00a0 NASA Teadusmissiooni direktoraadi alt. Visuaal- ja infrapunakaardistamise spektomeetri meeskond asub Arizona \u00dclikoolis.<\/p>\n

Lisainfo: http:\/\/www.nasa.gov\/cassiniandhttp:\/\/saturn.jpl.nasa.gov<\/a> .<\/p>\n

Allikas<\/a><\/p>\n

Teadusartikkel: \u201ePossible tropical lakes on Titan from observations of dark terrain<\/a>\u201c<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

NASA Cassini kosmoselaev leidis Saturni kuu Titani \u201etroopikas\u201c pikaajalisi metaanj\u00e4rvi ja -lompe.\u00a0 \u00dcks neist troopilistest j\u00e4rvedest paistab olevat umbes poole Utah\u2019is asuva Suure Soolaj\u00e4rve suurune, s\u00fcgavusega v\u00e4hemalt 1 meeter. Cassini andmete anal\u00fc\u00fcsi tulemusel tehtud avastus on ootamatu, sest mudelite abil on eeldatud, et pikaaegsed veekogud saaksid eksisteerida vaid Titani poolustel. K\u00e4esolev avastus avaldati teadusajakirjas Nature. […]<\/p>\n","protected":false},"author":448,"featured_media":28081,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[113],"class_list":{"0":"post-28080","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-kauged-planeedid","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/28080","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/448"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=28080"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/28080\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/28081"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=28080"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=28080"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=28080"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}