{"id":28101,"date":"2012-06-22T01:10:41","date_gmt":"2012-06-21T22:10:41","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=28101"},"modified":"2012-06-23T17:53:21","modified_gmt":"2012-06-23T14:53:21","slug":"babar-eksperimendist-leiti-osakeste-standardmudeli-suhtes-uusi-kahtlusi","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=28101","title":{"rendered":"BaBar eksperimendist leiti osakeste standardmudeli suhtes uusi kahtlusi"},"content":{"rendered":"

Hiljuti anal\u00fc\u00fcsitud BaBar eksperimendi andmed vihjavad v\u00f5imalikele ebak\u00f5ladele osakeste standardmudelis, mis on praeguse mikroosakeste f\u00fc\u00fcsika paradigma \u00fcks p\u00f5hiteooriaid. Ameerika SLAC (Stanford Linear Accelerator Center) keskuse eksperimendi tulemused n\u00e4itavavad, et<\/strong> <\/strong>B\u02c9<\/em><\/strong>\u2192D<\/em>*<\/sup>\u03c4\u03bd\u03c4 <\/sub><\/em>lagunemine juhtub teooria ennustustest sagedamini<\/strong> (korrektses t\u00e4histuses on \u00fclakriips B kohal, ent tehnilistel p\u00f5hjustel see siin nii ei ole \u2013 toim<\/em>).<\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a>

BaBar eksperimendi viimased tulemused n\u00e4itavad standardmudeli teooria ennustatust k\u00f5rgemat B\u02c9\u2192D*\u03c4\u03bd\u03c4 lagunemise m\u00e4\u00e4ra. Joonisel on kujutatud elektroni ja positroni p\u00f5rkumist, mis tekitab B mesoni ja selle antiosakese, mis laguneb omakorda D mesoniks, tau leptoniks ja v\u00e4iksemaks antineutriinoks.<\/p><\/div>\n

Protsess seisneb B\u02c9 mesoni lagunemises D-mesoniks, mida saadavad antineutriino ja tau-lepton. Ebatavaliselt paljude lagunemisye t\u00f5en\u00e4osus ei ole piisav, et koheselt standardmudelit seljatada, ent annab p\u00f5hjust katsetulemustesse t\u00f5siselt suhtuda ja neid p\u00f5hjalikumalt edasi uurida, sest kahtluse all on teooria, millest on tuletatud ka Higgsi bosoni omadused.<\/p>\n

\u201eStandardmudeli \u00fcmber k\u00e4iv sumin on p\u00f5nev, ent enne kui saame oma tulemuste kohta midagi kindlat \u00f6elda, tuleb katseid korrata ja veenduda, et tegemist ei oleks pelgalt eksetega,\u201c kommenteeris BaBari eksperimendi eestk\u00f5neleja, Kanada Victoria \u00dclikooli professor Michael Roney<\/strong>.<\/p>\n

BaBar eksperiment kogus osakeste p\u00f5rgatamisest andmeid ajavahemikus 1999-2008. Esialgsed plaanid sisaldasid mitmete f\u00fc\u00fcsikaliste probleemide lahendamist, muuhulgas Universumi aine ja antiaine ebav\u00f5rdse jaotuse selgitamist. Projektiga seotud teadusr\u00fchmad aitasid kaasa kehtiva aine-antiaine teooria kujundamisele, mille eest said kaks teadlast 2008. aastal ka Nobeli f\u00fc\u00fcsika preemia.<\/p>\n

BaBar eksperimendist saadud andmeid uuritakse t\u00e4nini. T\u00f6\u00f6tlemata andmetest on lootus leida p\u00f5nevaid avastusi. N\u00fc\u00fcd on need andmed kahtluse alla seadnud teoreetiliselt fundamentaalosakestele massi andva Higgsi bosoni olemasolu. Arvatakse, et Higgsi bosonid interakteeruvad tugevamini massiivsemate osakestega, n\u00e4iteks B-mesonite, D-mesonite ja tau-leptonitega, ent nende osakeste lagunemistest bosonit leitud ei ole.<\/p>\n

\u201eKui \u00fcleliigsed lagunemised kinnitust saavad, siis on j\u00e4rgmine k\u00fcsimus tavalisest suurema aktiivsuse p\u00f5hjuses,\u201c kommenteeris Tel Avivi \u00dclikooli dotsent ja BaBar eksperimendi f\u00fc\u00fcsika suuna koordinaator Abner Soffer<\/strong>. Tulemusi v\u00f5iks potentsiaalselt seletada mitu teooriat. \u00dcks t\u00f5en\u00e4oliseim, \u201eKahe Higgsi dubleti mudel\u201c (Two Higgs Doublet Model<\/em>), on aga tulemused juba kukutanud.<\/p>\n

\u201eEdasine andmeana\u00fc\u00fcs peaks tekitama teadusringkondades elavat teoreetilist arutelu,\u201c lisas Soffer.<\/p>\n

BaBar teadusr\u00fchm loodab Jaapani kolleegide Belle osakesteeksperimendi tulemustest oma avastustele tuge. \u201eKui meie andmed kattuma peaksid, siis kahe s\u00f5ltumatu t\u00f6\u00f6 esitamine oleks standardmudelile juba\u00a0oluliselt veenvam hoop,\u201c kommenteeris Roney.<\/p>\n

Allikas: PhysOrg<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Hiljuti anal\u00fc\u00fcsitud BaBar eksperimendi andmed vihjavad v\u00f5imalikele ebak\u00f5ladele osakeste standardmudelis, mis on praeguse mikroosakeste f\u00fc\u00fcsika paradigma \u00fcks p\u00f5hiteooriaid. Ameerika SLAC (Stanford Linear Accelerator Center) keskuse eksperimendi tulemused n\u00e4itavavad, et B\u02c9\u2192D*\u03c4\u03bd\u03c4 lagunemine juhtub teooria ennustustest sagedamini (korrektses t\u00e4histuses on \u00fclakriips B kohal, ent tehnilistel p\u00f5hjustel see siin nii ei ole \u2013 toim). Protsess seisneb B\u02c9 mesoni […]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":28103,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[49],"class_list":{"0":"post-28101","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-lhc","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/28101","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=28101"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/28101\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/28103"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=28101"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=28101"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=28101"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}