{"id":28110,"date":"2012-06-22T12:05:45","date_gmt":"2012-06-22T09:05:45","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=28110"},"modified":"2012-06-22T12:06:43","modified_gmt":"2012-06-22T09:06:43","slug":"avastati-seniteada-tahesusteemide-lahima-kohtumisraadiusega-planeedipaar","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=28110","title":{"rendered":"Avastati seniteada t\u00e4hes\u00fcsteemide l\u00e4hima kohtumisraadiusega planeedipaar"},"content":{"rendered":"<div id=\"attachment_28111\" style=\"width: 586px\" class=\"wp-caption aligncenter\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2012\/06\/kepler.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-28111\" class=\"size-full wp-image-28111 \" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2012\/06\/kepler.jpg\" alt=\"\" width=\"576\" height=\"315\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/06\/kepler.jpg 640w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/06\/kepler-300x164.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/06\/kepler-250x136.jpg 250w\" sizes=\"auto, (max-width: 576px) 100vw, 576px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-28111\" class=\"wp-caption-text\">Kunstniku n\u00e4gemus vaatest Kepler-36b pinnalt Kepler-36c suunas.<\/p><\/div>\n<p><strong>Astronoomid avastasid teineteisest v\u00e4ga l\u00e4hedalt m\u00f6\u00f6duvad \u00fche ja sama t\u00e4hes\u00fcsteemi planeedid. Planeetide maasarnasuse iseloomustamiseks kasutatavast eluk\u00f5lbulikkuse tsoonist j\u00e4\u00e4b s\u00fcsteem siiski k\u00f5rvale, sest asub oma emat\u00e4hele liiga l\u00e4hedal. Kui planeetidel oleks vett, siis see aurustuks. Erakordseks teeb planeedipaari t\u00f5siasi, et nende kohtumiskaugus on senileituist v\u00e4ikseim. Uudis avalikustati eile teadusajakirjas Science.<\/strong><\/p>\n<p>Andmed p\u00e4rinevad NASA Kepleri kosmoseteleskoobilt, mis otsib enam kui 150000 t\u00e4he valgusest planeedit\u00e4ppe. Teadust\u00f6\u00f6d juhtisid Massachusettsi HSCAC (Harvard-Smithsonian Center for Astrophysics in Cambridge) \u00dclikooli teadur Josh Carter ja Seattle\u2019i Washingtoni \u00dclikooli astronoomiaprofessor Eric Agol.<\/p>\n<p>Orbiitide poolest sisemine planeet Kepler-36b teeb tiiru \u00fcmber emat\u00e4he 13.8 p\u00e4evaga, kaugem planeet Kepler-36c aga 16.2 p\u00e4evaga. L\u00e4himal kohtumisel on planeedid teineteisest 1.9 miljoni kilomeetri kaugusel, mis on ligikaudu viis Maa ja Kuu vahelist kaugust. Meie t\u00e4hes\u00fcsteemi planeetide l\u00e4himast kaugusest on see 20 korda v\u00e4iksem.<\/p>\n<p>Kepler-36b on kivine planeet, mille raadius on 1.5 Maa raadiust ja mass 4.5 Maa massi. Kepler-36c on gaashiid, mille raadius on 3.5 Maa raadiust ja mass 8 maa Massi. Maast 1200 valgusaasta kaugusel asuva planeedipaari emat\u00e4ht on P\u00e4iksest natuke kuumem ja paar miljardit aastat vanem. \u00a0Kepleri missioonist saab l\u00e4hemalt lugeda <a href=\"http:\/\/www.nasa.gov\/kepler\">siit<\/a>.<\/p>\n<p>Allikas: <a href=\"http:\/\/www.jpl.nasa.gov\/news\/news.cfm?release=2012-182\">NASA<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Astronoomid avastasid teineteisest v\u00e4ga l\u00e4hedalt m\u00f6\u00f6duvad \u00fche ja sama t\u00e4hes\u00fcsteemi planeedid. Planeetide maasarnasuse iseloomustamiseks kasutatavast eluk\u00f5lbulikkuse tsoonist j\u00e4\u00e4b s\u00fcsteem siiski k\u00f5rvale, sest asub oma emat\u00e4hele liiga l\u00e4hedal. Kui planeetidel oleks vett, siis see aurustuks. Erakordseks teeb planeedipaari t\u00f5siasi, et nende kohtumiskaugus on senileituist v\u00e4ikseim. Uudis avalikustati eile teadusajakirjas Science. Andmed p\u00e4rinevad NASA Kepleri kosmoseteleskoobilt, mis [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":28111,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[47,113],"class_list":{"0":"post-28110","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-ilmaruum","9":"tag-kauged-planeedid","10":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/28110","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=28110"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/28110\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/28111"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=28110"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=28110"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=28110"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}