{"id":28137,"date":"2012-06-23T17:27:14","date_gmt":"2012-06-23T14:27:14","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=28137"},"modified":"2012-06-23T17:27:14","modified_gmt":"2012-06-23T14:27:14","slug":"grafeeni-plasmoneid-saab-kergesti-kontrollida","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=28137","title":{"rendered":"Grafeeni plasmoneid saab kergesti kontrollida"},"content":{"rendered":"<p><strong>Teemantist tugevama ning k\u00f5rge juhtivusega materjalina grafeen \u00fcllatab taas: selle abil saab elektronide laineid sisse ja v\u00e4lja l\u00fclitada. Seet\u00f5ttu saaks imematerjali kasutada uut t\u00fc\u00fcpi vooluringides, eksootilistes materjalides ning \u00fcliteravates mikroskoopides.<\/strong><\/p>\n<div id=\"attachment_28138\" style=\"width: 310px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2012\/06\/dn21955-1_300.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-28138\" class=\"size-full wp-image-28138\" title=\"dn21955-1_300\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2012\/06\/dn21955-1_300.jpg\" alt=\"\" width=\"300\" height=\"229\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/06\/dn21955-1_300.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/06\/dn21955-1_300-250x190.jpg 250w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-28138\" class=\"wp-caption-text\">Kui me saaksime n\u00e4ha \u00fcliv\u00e4ikeseid asju, n\u00e4eksime midagi sellist: infrapuna-laserkiir, mis on fokusseeritud aatomj\u00f5umikroskoobi teravikule, tekitab grafeeni pinnal plasmoneid. Pilt: Basov Lab\/UCSD<\/p><\/div>\n<p>Kui valgus langeb teatud materjalidele kindlal viisil, tekivad selle pinnal lained, mida nimetatakse plasmonideks. Need lainetavad pinnad suudavad fokusseerida valgust l\u00e4bi avade, mis on v\u00e4iksemad kui valguse lainepikkus, tehes nii v\u00f5imalikuks ennen\u00e4gematult hea resolutsiooniga mikroskoopide valmistamise, kirjutab <a href=\"http:\/\/www.newscientist.com\/article\/dn21955-plasmonic-graphene-controls-rippling-electrons.html\">NewScientist.com<\/a>.<\/p>\n<p>Teadlased on aastak\u00fcmneid keskendunud metallidele, pidades neid plasmonide tekitamiseks parimaiks. Nende eeliseks on k\u00fcll suur hulk vabu elektrone, kuid neil tekkivaid plasmone on ilma \u00f5rnade nanostruktuuride ehitamiseta keeruline \u00a0kontrollida.<\/p>\n<p>N\u00fc\u00fcd n\u00e4itasid aga teadlased kahes erinevas teadusartiklis, et plasomone saab tekitada ka grafeenil. M\u00f5lemad teadlastet\u00fchmad katsid r\u00e4niplaadi grafeenkihiga ning ergastasid selle pinda siis laseriga. Nad kasutasid nanoskaalas mikroskoopi, et tekkivaid elektronide lainetusi j\u00e4\u00e4dvustada. Erinevalt sarnastest uurimustest metallidega \u00f5nnestus m\u00f5lemal grupil grafeenplasmoneid kergesti kontrollida &#8211; pinge muutmisel lainetused vastavalt kas kasvasid v\u00f5i kahanesid.<\/p>\n<p>,,Me saame p\u00f5him\u00f5tteliselt plasmoneid sisse-v\u00e4lja l\u00fclitada &#8211; see on miski, mida metallide puhul teha ei saa,&#8221; lausu California \u00dclikooli teadlane <strong>Dmitri Basov<\/strong>.<\/p>\n<p>V\u00f5ime plasmoneid sisse-v\u00e4lja l\u00fclitada oleks lisaks mikroskoopidele kasutatav ka vooluringide valmistamisel ning metamaterjalides, mis suudavad painutada valgust \u00fcmber kehade. Metamaterjalid on tehnoloogia, millel p\u00f5hinevad erinevad n\u00e4htamatuks tegevad katted. Plasmoniline grafeen v\u00f5iks aidata valmistada samu tehnoloogiaid, kuid oleks kergem toota.<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.newscientist.com\/article\/dn21955-plasmonic-graphene-controls-rippling-electrons.html\">Allikas<\/a><\/p>\n<p>Teadusartiklid: &#8220;<a href=\"http:\/\/www.nature.com\/nature\/journal\/vaop\/ncurrent\/full\/nature11253.html\">Gate-tuning of graphene plasmons revealed by infrared nano-imaging<\/a>&#8221; ja &#8220;<a href=\"http:\/\/www.nature.com\/nature\/journal\/vaop\/ncurrent\/full\/nature11254.html\">Optical nano-imaging of gate-tunable graphene plasmons<\/a>&#8220;<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Teemantist tugevama ning k\u00f5rge juhtivusega materjalina grafeen \u00fcllatab taas: selle abil saab elektronide laineid sisse ja v\u00e4lja l\u00fclitada. Seet\u00f5ttu saaks imematerjali kasutada uut t\u00fc\u00fcpi vooluringides, eksootilistes materjalides ning \u00fcliteravates mikroskoopides. Kui valgus langeb teatud materjalidele kindlal viisil, tekivad selle pinnal lained, mida nimetatakse plasmonideks. Need lainetavad pinnad suudavad fokusseerida valgust l\u00e4bi avade, mis on v\u00e4iksemad [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":28138,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[31,16],"tags":[45,147],"class_list":{"0":"post-28137","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-rakenduslik-teadus","8":"category-teadusuudis","9":"tag-grafeengrafaan","10":"tag-nanotehnoloogia","11":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/28137","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=28137"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/28137\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/28138"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=28137"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=28137"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=28137"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}