{"id":28178,"date":"2012-06-25T18:43:35","date_gmt":"2012-06-25T15:43:35","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=28178"},"modified":"2012-06-25T18:43:35","modified_gmt":"2012-06-25T15:43:35","slug":"uus-kiirem-ja-odavam-gaasi-ning-vedeliku-lahutamise-meetod","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=28178","title":{"rendered":"Uus kiirem ja odavam gaasi ning vedeliku lahutamise meetod"},"content":{"rendered":"

Uus t\u00f6\u00f6stusmaastikul rakenduspotentsiaali omav tehnoloogia v\u00f5imaldab senisest odavamalt ja kiiremini vedelikust gaasi eraldada.<\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a>

Vasakul on kujutatud k\u00e4rjelist v\u00f5restruktuuri, mille \u00fche elemendi laius on ligikaudu \u00fcks mikromeeter. Paremal on kujutatud ekvivalentne Kyoto \u00dclikooli teadlaste p\u00f6\u00f6rdfossilistsiooni meetodil valmistatud poorne koordinatsioon-pol\u00fcmeer v\u00f5re.<\/p><\/div>\n

Kyoto \u00dclikooli iCeMS (Integrated Cell-Material Sciences) Instituudi teadlased t\u00f6\u00f6tasid v\u00e4lja uue poorsel materjalil p\u00f5hineva eraldusmeetodi nimega \u201ep\u00f6\u00f6rdfossilisatsioon\u201c (reverse fossilization<\/em>). Protsess toimub 10-10<\/sup> m kuni 10-6<\/sup> m suurusj\u00e4rgus, mida k\u00e4sitleb mesoskoopiline f\u00fc\u00fcsika (loe siit<\/a>).<\/p>\n

Esiteks valmistas teadusr\u00fchm alumiiniumoksiidist tooriku, mis muudeti seej\u00e4rel poorseks koordinatsioon-pol\u00fcmeer kristalliks (PKP) (porous coordination polymer, PCP<\/em>). Tegemist on \u00a0orgaaniliste ja mineraalsete elementide h\u00fcbriidmaterjaliga. \u201eP\u00e4rast alumiiniumv\u00f5re loomist muutsime selle molekulhaaval mittemetaliliseks, millest tuleneb ka meetodi nimi, vihjates mitteorgaanilise materjali muutmisele orgaaniliseks. Protsessi k\u00e4igus s\u00e4ilus alumiiniumtooriku esialgne kuju ja vorm,\u201c selgitas t\u00f6\u00f6r\u00fchma juht dotsent Shuhei Furukawa.<\/p>\n

P\u00e4rast \u00f5nnestunud 2D ja 3D struktuuride loomist valmistasid teadlased alumiiniumoksiidist avatud poorse struktuuriga aerogeeli, mille abil katsetati vee ja etanooli eraldamist. \u201eVee ja etanooli eraldamine ei ole seni saada olnud poorsete materjalidega v\u00f5imalik. Meie valmistatud materjal seob poorse koordinatsioon-pol\u00fcmeer kristalli seesmised nanoskaala neeldumisomadused aerogeelide meso- ja makroskoopiliste omadustega, mis suurendab oluliselt eraldusprotsessi efektiivsust ja mahtu,\u201c kommenteeris t\u00f6\u00f6r\u00fchmaga seotud teadlane Julien Reboul.<\/p>\n

\u201ePKP materjalid on end energiatalletusseadmetes, katal\u00fc\u00fcsiprotsessides ja sensortehnoloogias heast k\u00fcljest n\u00e4idanud, ent pooride v\u00e4iksuse t\u00f5ttu ei ole tehnoloogia seni suure l\u00e4bilaskvusega t\u00f6\u00f6stuslike filtratsioonrakendusteni j\u00f5udnud. P\u00f6\u00f6rdfossilisatsioon loob struktuuri, mille suuremad poorid lubavad n\u00fc\u00fcd need rakendused praktiliselt lahendada,\u201c lisas l\u00f5petuseks t\u00f6\u00f6r\u00fchma juht professor Susumu Kitagawa, kelle arvates on tegemist olulise tehnoloogilise arenguga.<\/p>\n

Allikas: Phys.org<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Uus t\u00f6\u00f6stusmaastikul rakenduspotentsiaali omav tehnoloogia v\u00f5imaldab senisest odavamalt ja kiiremini vedelikust gaasi eraldada. Kyoto \u00dclikooli iCeMS (Integrated Cell-Material Sciences) Instituudi teadlased t\u00f6\u00f6tasid v\u00e4lja uue poorsel materjalil p\u00f5hineva eraldusmeetodi nimega \u201ep\u00f6\u00f6rdfossilisatsioon\u201c (reverse fossilization). Protsess toimub 10-10 m kuni 10-6 m suurusj\u00e4rgus, mida k\u00e4sitleb mesoskoopiline f\u00fc\u00fcsika (loe siit). Esiteks valmistas teadusr\u00fchm alumiiniumoksiidist tooriku, mis muudeti seej\u00e4rel poorseks […]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":28179,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[110],"class_list":{"0":"post-28178","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-materjal","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/28178","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=28178"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/28178\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/28179"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=28178"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=28178"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=28178"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}