{"id":28193,"date":"2012-06-26T01:43:40","date_gmt":"2012-06-25T22:43:40","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=28193"},"modified":"2012-06-26T01:43:40","modified_gmt":"2012-06-25T22:43:40","slug":"uus-meetod-ohemate-paikesepaneelide-valmistamiseks","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=28193","title":{"rendered":"Uus meetod \u00f5hemate p\u00e4ikesepaneelide valmistamiseks"},"content":{"rendered":"

Ameerika P\u00f5hja-Carolina \u00dclikooli teadlased leidsid uue meetodi \u00f5hukeste p\u00e4ikesepaneelide valmistamiseks, s\u00e4ilitades seejuures paksema paneeli valguse neeldumise taseme. \u00d5hukeste p\u00e4ikesepaneelide tootmine peaks kalli tehnoloogia hinda alandama.<\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a>

Ameerika P\u00f5hja-Carolina \u00dclikooli teadlased avastasid uue meetodi \u00f5hukeste p\u00e4ikesepaneelide (70 nm) valmistamiseks, millel on samad valguse neeldumise n\u00e4itajad, mis paksematel paneelidel.<\/p><\/div>\n

\u201eValmistasime \u00fcli\u00f5hukese aktiivkihiga kihtstruktuuriga p\u00e4ikesepaneeli. Amorfsest r\u00e4nist aktiivkihi paksus oli \u00fche meie paneeli puhul vaid 70 nanomeetrit (nm). See on varasematest paneelidest oluliselt \u00f5hem. T\u00fc\u00fcpilisel kiletehnoloogial p\u00f5hineva p\u00e4ikesepaneeli aktiivkihi paksus on 300 \u2013 500 nanomeetrit,\u201c kommenteeris Carolina \u00dclikooli materjaliteaduse dotsent Linyou Cao. P\u00e4ikesepaneeli aktiivkihi eesm\u00e4rk on p\u00e4ikesevalguse neelamine.<\/p>\n

\u201eMeie arendatud tehnoloogia on v\u00e4ga oluline, sest seda saab rakendada paljudel p\u00e4ikesepaneelide valmistamiseks kasutatavatel materjalidel, n\u00e4iteks kaadiumil, telluriidil, vask-indinium galliumseleniidil ja orgaanilistel materjalidel,\u201c lisas Cao.<\/p>\n

Uus tehnika tugineb suures osas olemasolevatele t\u00f6\u00f6stusmeetoditele, ent p\u00e4\u00e4dib sootuks erineva l\u00f5pptootega. \u00a0Esimese sammuna valmistatakse r\u00e4nisubstraadi pinnale litograafia abil muster. Muster \u00e4\u00e4ristab l\u00e4bipaistvast 200 \u2013 300 nm paksusest dielektrilisest kihist tehtud struktuure. Seej\u00e4rel katavad teadlased substraadi ning nanostruktuurid \u00f5hukese aktiivmaterjaliga, milleks on n\u00e4iteks amorfne r\u00e4ni. Aktiivkiht kaetakse omakorda dielektriku kihiga.<\/p>\n

Dielektriku pind on protsessi l\u00f5puks kaetud v\u00e4ikeste moodustistega, mis n\u00e4evad v\u00e4lja umbes nagu keskaegse piiramistorni laskeavadega rinnatised.<\/p>\n

\u201eMeie tehnoloogia alusteks on kihtstruktuur ja dielektrikute vahele paigutatud aktiivkiht. Dielektriku pinda katvad nanosuurusj\u00e4rgu pinnastruktuurid on v\u00e4ga efektiivsed optilised antennid, mis fokuseerivad valguse paneeli sisemusse. Fokuseeritud valguse t\u00f5ttu saame kasutada v\u00e4ga \u00f5hukest aktiivkihti. Tavap\u00e4rase p\u00e4ikesepaneelide kiletehnoloogia puhul p\u00e4rsiks \u00f5hukese aktiivkihi kasutamine oluliselt seadme efektiivsust,\u201c kommenteeris Cao l\u00f5petuseks.<\/p>\n

Allikas: Phys.org<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Ameerika P\u00f5hja-Carolina \u00dclikooli teadlased leidsid uue meetodi \u00f5hukeste p\u00e4ikesepaneelide valmistamiseks, s\u00e4ilitades seejuures paksema paneeli valguse neeldumise taseme. \u00d5hukeste p\u00e4ikesepaneelide tootmine peaks kalli tehnoloogia hinda alandama. \u201eValmistasime \u00fcli\u00f5hukese aktiivkihiga kihtstruktuuriga p\u00e4ikesepaneeli. Amorfsest r\u00e4nist aktiivkihi paksus oli \u00fche meie paneeli puhul vaid 70 nanomeetrit (nm). See on varasematest paneelidest oluliselt \u00f5hem. T\u00fc\u00fcpilisel kiletehnoloogial p\u00f5hineva p\u00e4ikesepaneeli aktiivkihi paksus […]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":28194,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[110,115,53],"class_list":{"0":"post-28193","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-materjal","9":"tag-tehnovidinad","10":"tag-tulevikuenergia","11":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/28193","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=28193"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/28193\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/28194"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=28193"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=28193"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=28193"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}