{"id":28206,"date":"2012-06-26T18:15:32","date_gmt":"2012-06-26T15:15:32","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=28206"},"modified":"2012-06-26T18:15:32","modified_gmt":"2012-06-26T15:15:32","slug":"hudrogeel-elektroonika-debuut","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=28206","title":{"rendered":"H\u00fcdrogeel-elektroonika deb\u00fc\u00fct"},"content":{"rendered":"<p><strong>Uut t\u00fc\u00fcpi h\u00fcdrogeel v\u00f5ib olla aluseks k\u00f5rgtehnoloogilistele energiasalvestuselektroodidele ja biosensoritele, \u00fctlevad Stanfordi \u00dclikooli teadlased, kes kasutasid oma uurimuses juhtivat pol\u00fcmeeri pol\u00fcaniliini (PAni), et valmistada suurep\u00e4rast elektrooniliste ja elektrokeemiliste omadustega poorne nanostruktuurne materjal.<\/strong><\/p>\n<div id=\"attachment_28207\" style=\"width: 202px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2012\/06\/gel1.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-28207\" class=\"size-full wp-image-28207\" title=\"gel1\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2012\/06\/gel1.jpg\" alt=\"\" width=\"192\" height=\"170\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-28207\" class=\"wp-caption-text\">PAni h\u00fcdrogeel.<\/p><\/div>\n<p>,,Meie materjal \u00fchendab h\u00fcdrogeelide (millel on suur pindala) ning orgaaniliste juhtide (millel on k\u00f5rge elektrijuhtivus ja head elektrokeemilised omadused) eelised,&#8221; laususid uurimuses osalenud teadlased <strong>Lijia Pan<\/strong> ja <strong>Guihua Yu<\/strong>. Seega saaks seda kasutada erinevates k\u00f5rgtehnoloogilistes elektrokeemilistes seadmetes, seehulgas superkondensaatorites ja \u00fclitundlikes biosensorites, kirjutab <a href=\"http:\/\/physicsworld.com\/cws\/article\/news\/2012\/jun\/26\/hydrogel-electronics-makes-its-debut\">Physicsworld.com<\/a>.<\/p>\n<p>H\u00fcdrogeelid on kolmedimensionaalsed pol\u00fcmeerv\u00f5rgustikud, mis suudavad endas hoida suures koguses vett ning mille struktuur sarnaneb bioloogilise koe ehitusele. Enamus h\u00fcdrogeele p\u00f5hinevad mittejuhtivatel pol\u00fcmeermaatriksitel, kuid see piirab nende kasutusk\u00f5lblikkust elektroonikas. Antud uurimuses kajastatud materjali valmistamisel kasutati PAni dopeerimiseks ja \u00fchendamiseks ning mainitud piirangute \u00fcletamiseks \u00a0f\u00fctaanhapet, mis on hea iooniline juht.<\/p>\n<p>Esmalt segasid teadlased kaks lahust kokku. Esimene neist algatab pol\u00fcmerisatsioonireaktsiooni, teine aga sisaldab aniliini nimelist monomeeri ning dopeerivat f\u00fctaanhapet. H\u00fcdrogeel tekib k\u00f5igest kolme minutiga, seda seet\u00f5ttu, et iga f\u00fctaanhappe molekul sisaldab kuute fosforr\u00fchma, mis reageerivad korraga mitme pol\u00fcmeeriahelaga.<\/p>\n<p>,,Me n\u00e4itasime, et me suudame antud juhtivat pol\u00fcmeer-h\u00fcdrogeeli valmistada suures koguses ning sellele ka printimise ja pihustamise abil erinevaid mustreid peale kanda,&#8221; lausus Pan. ,,See t\u00e4hendab aga seda, et me saame \u00fcpriski kergesti toota elektroonilisi ja elektrokeemilisi seadmeid suures skaalas, seehulgas ka biosensorite massiive ja mikro-superkondensaatoreid.<\/p>\n<p>PAni h\u00fcdrogeeli erimahtuvus on umbes 380 F\/g ning selle laadumis\/t\u00fchjenemis ts\u00fckkel on v\u00f5ib olla v\u00e4ga kiire, t\u00e4hendades seda, et materjal v\u00f5ib olla ideaalne sellistes rakendustes nagu elektris\u00f5idukid ja energiasalvestusv\u00f5rgustikud. V\u00f5rdluseks v\u00f5ib mainida, et t\u00f6\u00f6stisliku s\u00fcsiniku erimahtuvus on vaid 100 F\/g.<\/p>\n<p>Lisaks valmistasid teadlased uue h\u00fcdrogeeli abil eksperimentaalse gl\u00fckoosisensori, saades h\u00e4id tulemusi: h\u00fcdrogeeli reageerimisaeg on vaid 0,3 sekundit (t\u00f6\u00f6stuslike gl\u00fckoosisensorite reageerimisaeg on umbes 20 sekundit). Edasi plaanivad teadlased valmistada uusi h\u00fcdrogeele, mis p\u00f5hinevad erinevatel juhtivatel pol\u00fcmeeridel. ,,Me proovime viia oma tehnoloogia erinevatesse tehnoloogia valdkondadesse, see hulgas k\u00f5rge efektiivsusega liitium-akude, elektrokeemiliste seadmete, neuron-elektroodide ja isegi elektroonilise naha v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tamisse,&#8221; lisas Yu.<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/physicsworld.com\/cws\/article\/news\/2012\/jun\/26\/hydrogel-electronics-makes-its-debut\">Allikas<\/a><\/p>\n<p>Teadusartikkel: &#8220;<a href=\"http:\/\/www.pnas.org\/content\/early\/2012\/05\/24\/1202636109.abstract\">Hierarchical nanostructured conducting polymer hydrogel with high electrochemical activity<\/a>&#8220;<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Uut t\u00fc\u00fcpi h\u00fcdrogeel v\u00f5ib olla aluseks k\u00f5rgtehnoloogilistele energiasalvestuselektroodidele ja biosensoritele, \u00fctlevad Stanfordi \u00dclikooli teadlased, kes kasutasid oma uurimuses juhtivat pol\u00fcmeeri pol\u00fcaniliini (PAni), et valmistada suurep\u00e4rast elektrooniliste ja elektrokeemiliste omadustega poorne nanostruktuurne materjal. ,,Meie materjal \u00fchendab h\u00fcdrogeelide (millel on suur pindala) ning orgaaniliste juhtide (millel on k\u00f5rge elektrijuhtivus ja head elektrokeemilised omadused) eelised,&#8221; laususid uurimuses osalenud [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":28207,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[31,16],"tags":[110,115],"class_list":{"0":"post-28206","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-rakenduslik-teadus","8":"category-teadusuudis","9":"tag-materjal","10":"tag-tehnovidinad","11":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/28206","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=28206"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/28206\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/28207"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=28206"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=28206"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=28206"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}