{"id":28212,"date":"2012-06-26T18:46:04","date_gmt":"2012-06-26T15:46:04","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=28212"},"modified":"2012-06-26T18:46:31","modified_gmt":"2012-06-26T15:46:31","slug":"vesi-vois-marsi-alasid-kujundada-alles-hiljaaegu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=28212","title":{"rendered":"Vesi v\u00f5is Marsi alasid kujundada alles hiljaaegu"},"content":{"rendered":"<div id=\"attachment_28213\" style=\"width: 470px\" class=\"wp-caption aligncenter\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2012\/06\/mars.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-28213\" class=\"size-full wp-image-28213\" title=\"mars\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2012\/06\/mars.jpg\" alt=\"\" width=\"460\" height=\"192\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/06\/mars.jpg 460w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/06\/mars-300x125.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/06\/mars-250x104.jpg 250w\" sizes=\"auto, (max-width: 460px) 100vw, 460px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-28213\" class=\"wp-caption-text\">Marsi pind on oma moodustiste poolest \u00fcpriski k\u00fclluslik ning uus uurimus n\u00e4itas, et suur osa planeedi p\u00f5hjapoolusest on l\u00e4binud mitu j\u00e4\u00e4tumise-sulamise ts\u00fcklit. Pilt: University of Gothenburg<\/p><\/div>\n<p>Uuest uurimusest selgus, et vesi v\u00f5is m\u00f5ningaid Marsi alasid kujundada alles hiljuti (geoloogilise aja m\u00f5istes), viidates seega parematele tingimustele elu olemasoluks sel planeedil. Uurimuse kohaselt on Marsi p\u00f5hjapoolusel asuvad suured alad l\u00e4binud hiljuti mitu j\u00e4\u00e4tumise-sulamise ts\u00fcklit.<\/p>\n<p>Marsi puhul v\u00f5ivad nii tekkinud pinnamoodustised viidata sellele, et j\u00e4\u00e4 sulas eelistatavate ,,soojade&#8221; perioodide jooksul ning et planeedi pind oli enne uuesti j\u00e4\u00e4tumist veest k\u00fcllastunud. See protsess on t\u00f5en\u00e4oliselt hooajaline ning seda saab seostada perioodiga, mil Marsi p\u00f6\u00f6rlemistelg oli rohkem kaldu.<\/p>\n<p>Loe l\u00e4hemalt: &#8220;<a href=\"http:\/\/www.sciencedaily.com\/releases\/2012\/06\/120625064739.htm\">Parts of Mars May Have Been Modified by Liquid Water in Recent Geologic Times<\/a>&#8220;<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Uuest uurimusest selgus, et vesi v\u00f5is m\u00f5ningaid Marsi alasid kujundada alles hiljuti (geoloogilise aja m\u00f5istes), viidates seega parematele tingimustele elu olemasoluks sel planeedil. Uurimuse kohaselt on Marsi p\u00f5hjapoolusel asuvad suured alad l\u00e4binud hiljuti mitu j\u00e4\u00e4tumise-sulamise ts\u00fcklit. Marsi puhul v\u00f5ivad nii tekkinud pinnamoodustised viidata sellele, et j\u00e4\u00e4 sulas eelistatavate ,,soojade&#8221; perioodide jooksul ning et planeedi pind [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":28213,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[40],"tags":[47,113],"class_list":{"0":"post-28212","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-paev-pildis","8":"tag-ilmaruum","9":"tag-kauged-planeedid","10":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/28212","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=28212"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/28212\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/28213"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=28212"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=28212"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=28212"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}