{"id":28216,"date":"2012-06-26T19:05:49","date_gmt":"2012-06-26T16:05:49","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=28216"},"modified":"2012-06-27T14:14:09","modified_gmt":"2012-06-27T11:14:09","slug":"teadlased-tootasid-valja-uue-skaneeriva-transmissioonelektronmikroskoopia-tehnoloogia","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=28216","title":{"rendered":"Teadlased t\u00f6\u00f6tasid v\u00e4lja uue skaneeriva l\u00e4bivalgustava elektronmikroskoopia tehnoloogia"},"content":{"rendered":"

Uus k\u00f5rgtehnoloogiline meetod aatomite elektriv\u00e4ljade pildistamiseks v\u00f5ib viia edusammudeni mitmetel aladel, seehulgas andmesalvestuse, p\u00e4ikesepatareide ja fotoelementide tehnoloogias. <\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a>

Eksperimendis kasutatud skaneeriv l\u00e4bivalgustavat elektronmikroskoopi ning uue meetodi idee skemaatiline kujutis.<\/p><\/div>\n

Teadusajakirjas Nature Physics<\/em> avaldatud artiklis kirjeldatakse protsessi, mille abil teadlased j\u00e4lgisid aatomite elektriv\u00e4lju uue parandatud skaneeriva l\u00e4bivalgustava elektronmikroskoopia meetodi abil, kirjutab Physorg.com<\/a>.<\/p>\n

Elektriv\u00e4lju tekitavad aatomite sees asuvad elektriliselt laetud osakesed nimega prootonid ja elektronid. Positiivselt ja negatiivselt laetud osakeste vahel m\u00f5juvad elektrij\u00f5ud m\u00e4ngivad olulist struktuurset rolli – need hoiavad aatomeid koos.<\/p>\n

Visualiseerides nende laengute poolt tekitatud v\u00e4ljade mustreid, \u00f5pivad teadlased paremini tundma materjalide elektrilisi omadusi. N\u00e4iteks viib v\u00f5ime toota elektriv\u00e4ljade mustreid v\u00e4ikestes pikkusskaalades k\u00f5rge mahutavusega andmesalvestuseni.<\/p>\n

,,Elektronmikroskoopia on kiiresti arenev ala. Hiljutised arengud on v\u00f5imaldanud meil n\u00e4ha, kus \u00fcksikud aatomid materjalis asuvad, kuid palju raskem on n\u00e4ha nende elektriv\u00e4lju,” s\u00f5nas uurimuse kaasautor Dr Scott Findlay<\/strong>.<\/p>\n

Uus meetod v\u00f5imaldab teadlastel elektriv\u00e4ljade mustreid n\u00e4ha t\u00e4nu sellele, milliseid k\u00f5rvalekaldeid need elektronkiires p\u00f5hjustavad.<\/p>\n

,,See on justkui marmorkuulikeste veeretamine selleks, et n\u00e4ha, kas maapind on veidi kaldus. Kui kuulike kaldub vasakule, peab seal olema n\u00f5lvak – kui elektronide kiir kaldub vasakule, n\u00e4itab see v\u00e4ljavektorite suunda,” selgitas Findlay.<\/p>\n

Findlay s\u00f5nul tekitab materjalide uurimine aatomskaalas t\u00e4iesti uue perspektiivi. ,,Me n\u00e4eme asju, mida me kunagi varem n\u00e4inud pole. Materjalide ja nende elektriv\u00e4ljade k\u00e4itumise m\u00f5istmine v\u00e4ga v\u00e4ikeses skaalas laiendab seda, mida me nende abil teha saame,” \u00fctles ta.<\/p>\n

Allikas<\/a><\/p>\n

Teadusartikkel: “Differential phase-contrast microscopy at atomic resolution<\/a>“<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Uus k\u00f5rgtehnoloogiline meetod aatomite elektriv\u00e4ljade pildistamiseks v\u00f5ib viia edusammudeni mitmetel aladel, seehulgas andmesalvestuse, p\u00e4ikesepatareide ja fotoelementide tehnoloogias. Teadusajakirjas Nature Physics avaldatud artiklis kirjeldatakse protsessi, mille abil teadlased j\u00e4lgisid aatomite elektriv\u00e4lju uue parandatud skaneeriva l\u00e4bivalgustava elektronmikroskoopia meetodi abil, kirjutab Physorg.com. Elektriv\u00e4lju tekitavad aatomite sees asuvad elektriliselt laetud osakesed nimega prootonid ja elektronid. Positiivselt ja negatiivselt laetud […]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":28217,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[31,16],"tags":[115],"class_list":{"0":"post-28216","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-rakenduslik-teadus","8":"category-teadusuudis","9":"tag-tehnovidinad","10":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/28216","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=28216"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/28216\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/28217"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=28216"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=28216"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=28216"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}