{"id":28229,"date":"2012-06-27T15:10:18","date_gmt":"2012-06-27T12:10:18","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=28229"},"modified":"2012-06-27T15:10:18","modified_gmt":"2012-06-27T12:10:18","slug":"laser-tuvastas-bakteritsiidi-koostise","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=28229","title":{"rendered":"Laser tuvastas bakteritsiidi koostise"},"content":{"rendered":"

Ameerika teadlased kasutasid bakeritsiidi koostise m\u00e4\u00e4ramisel perioodiliselt s\u00e4lgatud spektriga laserit. Seadme eesm\u00e4rgiks oli m\u00f5\u00f5ta bakteritsiidi efektiivsust bakterikolooniate h\u00e4vitamisel. Katses m\u00f5\u00f5deti osooni, vesinikperoksiidi ja teiste reaktiivsete molekulide konsentratsiooni bakteritsiidseadme v\u00e4ljutatud \u00f5hujoas. Uurimus n\u00e4itas, et efektiivseim bakterite h\u00e4vitamise \u00f5hujuga sisaldab nii on plasmat kui vesinikperoksiidi.<\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a>

S\u00e4lgatud spektriga laser.<\/p><\/div>\n

Toatemperatuurset ioniseeritud \u00f5hu molekulidest koosnevat gaasi nn. k\u00fclma-\u00f5hu plasmat (cold-air plasmas<\/em>) on antibakteriaalse toime t\u00f5ttu laialdaselt kasutusel nii meditsiinis ku toiduainet\u00f6\u00f6stuses. Meetod sobib h\u00e4sti antibiootiliste ning kuumaresistentsete bakterite h\u00e4vitamiseks. Ent liites plasmale antibakteriaalse kemikaali, n\u00e4iteks vesinikperoksiidi, muutub selle toime t\u00f5husamaks. Uhtva joa koostist ning koostisosade omavahelist interaktsiooni on aga keeruline m\u00e4\u00e4rata, mist\u00f5ttu on joa antibakteriaalse toime anal\u00fc\u00fcsimine keerukas.<\/p>\n

Tavaliselt seondub optiline spektripiikidega laser aatomkellade ja spektraalriistadega, ent Colorado \u00dclikooli ja JILA (Joint Institute for Laboratory Astrophysics) teadlased eesotsas Mark Golkowski ja Jun Ye-ga n\u00e4itasid, et seade sobib ka mainitud antibakteriaalse joa koostise anal\u00fc\u00fcsimiseks. Juga l\u00e4bistava laseri valgusest kaovad kindlate molekulide v\u00f5i ioonide toimel kindlad s\u00e4lgud. Golkowski s\u00f5nul on tegemist \u00fclit\u00e4pse ja tundliku m\u00f5\u00f5teviisiga, mis annab lisaks teavet molekulide interaktsioonide d\u00fcnaamikast, sest neid on v\u00f5imalik kaaderhaaval hulgiti j\u00e4ligda.<\/p>\n

Lisaks vesinikperoksiidi hulga tuvastamisele n\u00e4itas laserandmestik, et oks\u00fcdeerija lisamine bakteritsiidi ei suurendanud joas toksilise l\u00e4mmastikdioksiidi taset. Veel avastati, et osooni ja dil\u00e4mmastikoksiidi hulk langes vesinikperoksiidi lisamisel poole v\u00f5rra. Teadlaste s\u00f5nul on numbriliste meetoditega joa protsentuaalset koostist keeruline m\u00e4\u00e4rata, mist\u00f5ttu on laseri kasutamine unikaalne ja tasuv lahendus.<\/p>\n

Veel n\u00e4itas uurimus, et vesinikperoksiidiga k\u00fcllastunud juga v\u00f5ib kiirelt h\u00e4vitada bakterikoloonia kuni kolme meetri kauguselt (t\u00e4psustavad andmed puuduvad \u2013 toim<\/em>). H\u00e4vitada suudeti muuhulgas mitmete ohtlike haiguste tekitaja Staphylococcus aureus<\/em>, aga ka\u00a0Pseudomonas aeruginosa<\/em>, mis on tuntud p\u00f5letikke p\u00f5hjustav bakter.<\/p>\n

Allikas: PhysicsWorld<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Ameerika teadlased kasutasid bakeritsiidi koostise m\u00e4\u00e4ramisel perioodiliselt s\u00e4lgatud spektriga laserit. Seadme eesm\u00e4rgiks oli m\u00f5\u00f5ta bakteritsiidi efektiivsust bakterikolooniate h\u00e4vitamisel. Katses m\u00f5\u00f5deti osooni, vesinikperoksiidi ja teiste reaktiivsete molekulide konsentratsiooni bakteritsiidseadme v\u00e4ljutatud \u00f5hujoas. Uurimus n\u00e4itas, et efektiivseim bakterite h\u00e4vitamise \u00f5hujuga sisaldab nii on plasmat kui vesinikperoksiidi. Toatemperatuurset ioniseeritud \u00f5hu molekulidest koosnevat gaasi nn. k\u00fclma-\u00f5hu plasmat (cold-air plasmas) on […]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":28230,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[112],"class_list":{"0":"post-28229","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-biofuusika","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/28229","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=28229"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/28229\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/28230"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=28229"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=28229"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=28229"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}