{"id":28271,"date":"2012-06-29T20:19:12","date_gmt":"2012-06-29T17:19:12","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=28271"},"modified":"2012-06-29T20:21:49","modified_gmt":"2012-06-29T17:21:49","slug":"teadlased-kinnitasid-teoreetiliselt-ulikova-susiniku-vormi","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=28271","title":{"rendered":"Teadlased kinnitasid uue s\u00fcsinikmaterjali"},"content":{"rendered":"

Rahvusvaheline teadlaste r\u00fchm kinnitas professor PhD. Artjom R. Oganovi juhtimisel uue s\u00fcsinikstruktuuri. Tulemused avalikustati 26. juunil v\u00e4rskes Nature kirjastuse ajakirjas Scientific Reports<\/em>.<\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a>

M-s\u00fcsiniku struktuur.<\/p><\/div>\n

1963. aastal avastasid Aust ja Drickamer toatemperatuurse grafiidi kompresseerimisel uue \u00fclik\u00f5va s\u00fcsinikmaterjali vormi. Varem oli teada, et grafiidi kompresseerimine k\u00f5rgel temperatuuril muudab selle teemantiks. Uus materjal oli l\u00e4pipaistev ja meenutas teemanti, ent selle seesmised omadused olid erinevad. F\u00fc\u00fcsikalist seletust ei osatud uuele faasisiirdele anda, sest mikromaailma vaatlemise tehnoloogia resolutsioon oli tol ajal madal. \u201eEksperiment ise on lihtne, tuleb vaid musta pehmet grafiiti kokku suruda, mis seej\u00e4rel j\u00e4rsku v\u00e4rvituks, l\u00e4bipaistvaks k\u00f5vaks materjaliks muutub. Katset sooritati mitu korda, ent andmed olid ebaselged,\u201c kommenteeris Organov.<\/p>\n

2006. aastal valmistas Oganovi teadusr\u00fchm \u00fclitugeva s\u00fcsinikmaterjali, mis nimetati \u201eM-s\u00fcsinikuks.\u201c (M-Carbon<\/em>). P\u00e4rast seda avastati kahe aasta jooksul veel rodu sama klassi materjalide, mis k\u00f5ik kandsid analoogseid nimetusi, n\u00e4iteks F-, O-, P-, R-, S-, T-, W-, X-, Y v\u00f5i Z-s\u00fcsinik, ent selge koondav teadmine materjali omaduste kohta oli vajaka.<\/p>\n

Materjali f\u00fc\u00fcsikaliste omaduste m\u00f5istmiseks viis Oganov l\u00e4bi keeruka\u00a0arvutisimulatsiooni, millest selgus, et M-s\u00fcsinik on sama materjal, mis 1963. aastal avastati. Simulatsiooni strateegiliseks sihiks oli leida madalaima energeetilise aatomite \u00fcleminekubarj\u00e4\u00e4riga s\u00fcsinikstruktuur. Selleks kasutas t\u00f6\u00f6r\u00fchm hiljuti materjalif\u00fc\u00fcsikale kohandatud v\u00f5imast\u00a0arvutusmeetodit, mis kannab nimetust transition path sampling (<\/em>p\u00f5hineb<\/em> Monte Carlo<\/em> algoritmil -toim.<\/em>)<\/em>. Uurimus andis lisaks detailse kirjelduse veel eksperimentaalselt kinnitamata s\u00fcsiniku allotoopidele.<\/p>\n

Organovi s\u00f5nul ei moodustu k\u00fclmkompressioonis teemant seet\u00f5ttu, et aatomite v\u00f5restruktuuri vastava muutmise energeetiline barj\u00e4\u00e4r on liiga k\u00f5rge. Seda saab \u00fcletada vaid k\u00f5rgematel temperatuuridel. Madalal temperatuuril toimuvad energeetiliselt v\u00e4hemkulukad \u00fcleminekud.<\/p>\n

Uuel kinnitatud materjaliklassil puuduvad veel konkreetsed rakendused, ent vaadates tagasi nanoteaduse rajanud fullereenidele ja tulevikuelektroonika alusmaterjalile grafiidile on Oganovi s\u00f5nul ootused suured.<\/p>\n

[vsw id=”bm0ZmXpHCk0″ source=”youtube” width=”425″ height=”344″ autoplay=”no”]<\/p>\n

Allikas: Phys.org<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Rahvusvaheline teadlaste r\u00fchm kinnitas professor PhD. Artjom R. Oganovi juhtimisel uue s\u00fcsinikstruktuuri. Tulemused avalikustati 26. juunil v\u00e4rskes Nature kirjastuse ajakirjas Scientific Reports. 1963. aastal avastasid Aust ja Drickamer toatemperatuurse grafiidi kompresseerimisel uue \u00fclik\u00f5va s\u00fcsinikmaterjali vormi. Varem oli teada, et grafiidi kompresseerimine k\u00f5rgel temperatuuril muudab selle teemantiks. Uus materjal oli l\u00e4pipaistev ja meenutas teemanti, ent selle […]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":28273,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[110,147],"class_list":{"0":"post-28271","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-materjal","9":"tag-nanotehnoloogia","10":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/28271","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=28271"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/28271\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/28273"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=28271"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=28271"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=28271"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}