{"id":28325,"date":"2012-07-04T19:27:30","date_gmt":"2012-07-04T16:27:30","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=28325"},"modified":"2012-07-04T19:27:30","modified_gmt":"2012-07-04T16:27:30","slug":"uus-meetod-kontrollib-grafiidi-uleminekut-grafeeniks","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=28325","title":{"rendered":"Uus meetod kontrollib grafiidi \u00fcleminekut grafeeniks"},"content":{"rendered":"

Arkansase \u00dclikooli f\u00fc\u00fcsikud leidsid viisi, kuidas s\u00fcstemaatiliselt uurida ja kontrollida grafiidi \u00fcleminekut grafeeniks. See on oluline samm, kui tahame kasutada seda imematerjali t\u00e4nap\u00e4eva tehnoloogias.<\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a>

Kolm \u00fclemist pilti grafiidist on eksperimendist ning kolm alumist saadi l\u00e4bi teoreetiliste arvutuste. Piltide rida vasakult paremale n\u00e4itab grafiidi \u00fclemise kihi nihke suurenemist ning selle \u00fcleminekut grafeeniks.<\/p><\/div>\n

Esmalt eraldasid f\u00fc\u00fcsikud grafeeni – \u00fche kihi s\u00fcsiniku aatomeid – kleeplindi abil. L\u00e4bi grafiidi liikuvatel elektronidel on mass ning nende liikumine on takistatud, kuid grafeenis liiguvad elektronid massitult ja peaaegu ilma takistuseta, muutes selle materjali suurep\u00e4raseks kandidaadiks tuleviku energiavajaduste rahuldamiseks ning kvantarvutite tehnoloogiaks, kirjutab Physorg.com<\/a>.<\/p>\n

Grafeen avastati aga alles 2004. aastal ning palju on selle kohta veel teadmata. ,,Grafiidi \u00fcleminek grafeeniks v\u00f5ib juhtuda suvaliselt,” lausus uurimust juhtinud Peng Xu<\/strong>. ,,Meie ideeks oli \u00f5ppida seda kontrollima.”<\/p>\n

Teadlased kasutasid uut meetodit nimega elektrostaatilise manipulatsiooni skaneeriv tunnelmikroskoopia, et “t\u00f5sta” \u00fcles grafiidi pealmine kiht, moodustades nii grafeeni. Traditsiooniliselt kasutatakse skaneerivat tunnelmikroskoopiat paigalseisval pinnal, kuid see meetod kasutab liikuvat pinda, et grafiidi ja grafeeni vahel liikuda.s<\/p>\n

,,Me mitte ainult ei indutseeri protsessi ennast, vaid suudame seda ka kontrollida,” s\u00f5nas Xu.<\/p>\n

Selle meetodi abil saavad teadlased \u00f6elda, kui palju j\u00f5udu on vaja grafeeni valmistamiseks ning kui suur vahema on grafeeni ja grafiidi vahel. Lisaks saab hoida silma peal protsessi kulgemise koguenergial.<\/p>\n

Kuidas elektron oma massi saab, on fundamentaalne teema, mis on seotud osakestef\u00fc\u00fcsikute jahiga Higgsi bosonile – elementaarosake, millel puudub h\u00fcpoteesi kohaselt spinn kuid mis omab elektrilaengut, kuid millel puudub eeldatav mass. V\u00f5ime liigutada elektrone massiga ja massita oleku vahel, v\u00f5imaldab teadlastel seda duaalset k\u00e4itumist uurida. Protsessi \u00fcle saavutatava kontrolli tase v\u00f5imaldab neil t\u00f6\u00f6tada v\u00e4lja erinevaid viise, kuidas selle n\u00e4htuse kohta grafeeni abil uusi teadmisi saada.<\/p>\n

Allikas<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Arkansase \u00dclikooli f\u00fc\u00fcsikud leidsid viisi, kuidas s\u00fcstemaatiliselt uurida ja kontrollida grafiidi \u00fcleminekut grafeeniks. See on oluline samm, kui tahame kasutada seda imematerjali t\u00e4nap\u00e4eva tehnoloogias. Esmalt eraldasid f\u00fc\u00fcsikud grafeeni – \u00fche kihi s\u00fcsiniku aatomeid – kleeplindi abil. L\u00e4bi grafiidi liikuvatel elektronidel on mass ning nende liikumine on takistatud, kuid grafeenis liiguvad elektronid massitult ja peaaegu ilma […]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":28326,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[31,16],"tags":[45],"class_list":{"0":"post-28325","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-rakenduslik-teadus","8":"category-teadusuudis","9":"tag-grafeengrafaan","10":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/28325","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=28325"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/28325\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/28326"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=28325"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=28325"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=28325"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}