{"id":28328,"date":"2012-07-04T19:51:04","date_gmt":"2012-07-04T16:51:04","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=28328"},"modified":"2014-12-26T01:40:09","modified_gmt":"2014-12-25T22:40:09","slug":"arg-fuusik-kelle-nimi-elab-tanu-higgsi-bosonile-edasi","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=28328","title":{"rendered":"Arg f\u00fc\u00fcsik, kelle nimi elab t\u00e4nu Higgsi bosonile edasi"},"content":{"rendered":"<p><strong>Nelik\u00fcmmend kaheksa aastat tagasi koges Briti teadlane Peter Higgsi &#8220;Heureka!&#8221;-tunnet, kui ta m\u00f5istis, et v\u00f5ib eksisteerida osake, mis p\u00f5hjustab massi. Mass ise on \u00fcks suurimaid f\u00fc\u00fcsikam\u00fcsteeriume.<\/strong><\/p>\n<div id=\"attachment_28329\" style=\"width: 230px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2012\/07\/220px-Higgs_Peter_19293.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-28329\" class=\"size-full wp-image-28329\" title=\"220px-Higgs,_Peter_(1929)3\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2012\/07\/220px-Higgs_Peter_19293.jpg\" alt=\"\" width=\"220\" height=\"348\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/07\/220px-Higgs_Peter_19293.jpg 220w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/07\/220px-Higgs_Peter_19293-189x300.jpg 189w\" sizes=\"auto, (max-width: 220px) 100vw, 220px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-28329\" class=\"wp-caption-text\">Peter Higgs. Pilt: Wikipedia<\/p><\/div>\n<p>,,Oi kurat, ma tean, kuidas seda teha!&#8221; tsiteerib endine kolleeg <strong>Alan Walker<\/strong> Higgsi s\u00f5nu. 83 aastane Higgs on austatud f\u00fc\u00fcsik, kes suurendas meie teadmisi Universumist, kirjutab <a href=\"http:\/\/phys.org\/news\/2012-07-shy-physicist-higgs-boson.html\">Physorg.com<\/a>.<\/p>\n<p>Tagasihoidliku ja v\u00e4hen\u00f5udliku inimesena elab Higgs vaikselt \u0160otimaa pealinnas Edinburghis, kuid oli siiski t\u00e4na kohal Genfis, kus <strong>CERN<\/strong> avaldas uudised, et on avastatud subatomaarne osake, mis paistab sobituvat kaua otsitud ning Higgsi nime kandva bosoni eeldatavate omadustega.<\/p>\n<p>,,On imeline m\u00f5elda, et see juhtus minu eluea jooksul,&#8221; lausus kiilakas punap\u00f5skne f\u00fc\u00fcsik oma saabumisel.<\/p>\n<p>Raskesti tabatav Higgsi boson arvatakse andvat massi m\u00f5ndadele fundamentaalosakestele, mis omakorda moodustavad aine.<\/p>\n<p>Oma tuttavate poolt v\u00e4ga targaks peetud Higgsi esimese artikli selle bosoni kohta l\u00fckkas teadusajakiri <em>Physics Letters<\/em> aga tagasi. Ajakirja toimetajaks oli tol ajal CERN &#8211; sama organisatsioon, mis hiljem alustas aastatepikkust ja miljardeid dollareid maksvat jahti, et seda osakest leida.<\/p>\n<p>,,Ta arvas, et ju nad ei saanud sellest aru,&#8221; lausus Walker.<\/p>\n<p>Teise ja veidi selgitusterohkema artikli avaldas teadusajakiri\u00a0<em>Physical Review Letters<\/em> Ameerika \u00dchendriikides.<\/p>\n<p>,,Ta on v\u00e4ga leebe ja \u00f5rn mees, kuid muutub siiski veidi jonnakaks, kui \u00f6elda talle midagi valet, mis seostub f\u00fc\u00fcsikaga,&#8221; lisas Walker &#8211; pensionil olev f\u00fc\u00fcsik, kes t\u00f6\u00f6tas noore \u00f5ppej\u00f5una Higgsi k\u00e4e all.<\/p>\n<p>Higgs teenis oma doktorikraadi King&#8217;s Kolled\u017eist ning lisaks on tal mitu aukraadi ja lugematul hulgal auhindu, sealhulgas Kuninglikult Seltsilt, F\u00fc\u00fcsika Instituudilt, Euroopa F\u00fc\u00fcsika Seltsilt ja Ameerika F\u00fc\u00fcsika Seltsilt. Lisaks on Higgsi mainitud ka v\u00f5imaliku Nobeli preemia laureaadina.<\/p>\n<p>Tagasihoidliku mehena krimpsutab Higgs v\u00e4idetavalt nina iga kord, kui keegi tema l\u00e4heduses terminit ,,Higgsi boson&#8221; kasutab, ning ise v\u00e4ldib ta seda j\u00e4rjepidevalt.<\/p>\n<p>Isehakanud ateistina sallib Higgs bosoni teist nime &#8211; ,,Jumala osake&#8221; &#8211; veelgi v\u00e4hem.<\/p>\n<p>Higgs jagab paljusid oma auhindadest teiste f\u00fc\u00fcsikutega, kes bosoni teooriasse oma osa on andnud, nende hulgas ka Belgia teadlane Francois Englert, 79, kes kolmap\u00e4evasel koosolekul tema k\u00f5rval istus ning uudiste avalikustamisel ka paar pisarat valas.<\/p>\n<p>Erinevalt vaoshoitud Higgsist esines Englert CERNi videos v\u00e4ga emotsionaalselt, s\u00f5nades, et antud avastus on erakordselt t\u00e4htis ning n\u00e4itab, et teooria on paigas.&#8221;<\/p>\n<p>Teised Higgsi teooriasse oma osa andnud teadlased on Robert Brout (suri eelmisel aastal 82-aastaselt), Gerald Guralnik (75), Carl Hagen (75), and Briton Tom Kibble (80). Viimased kolm Ameerika teadlast kirjutasid massi saamise mehhanismist koos \u00fchise artikli samal aastal kui Higgs.<\/p>\n<p>V\u00e4idetakse, et Ameerika Nobeli Preemia v\u00f5itja Philip Anderson (88) tuli sama teooriaga v\u00e4lja kaks aastat varem.<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/phys.org\/news\/2012-07-shy-physicist-higgs-boson.html\">Allikas<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Nelik\u00fcmmend kaheksa aastat tagasi koges Briti teadlane Peter Higgsi &#8220;Heureka!&#8221;-tunnet, kui ta m\u00f5istis, et v\u00f5ib eksisteerida osake, mis p\u00f5hjustab massi. Mass ise on \u00fcks suurimaid f\u00fc\u00fcsikam\u00fcsteeriume. ,,Oi kurat, ma tean, kuidas seda teha!&#8221; tsiteerib endine kolleeg Alan Walker Higgsi s\u00f5nu. 83 aastane Higgs on austatud f\u00fc\u00fcsik, kes suurendas meie teadmisi Universumist, kirjutab Physorg.com. Tagasihoidliku ja [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":28329,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[26],"tags":[],"class_list":{"0":"post-28328","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-persoon","8":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/28328","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=28328"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/28328\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/28329"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=28328"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=28328"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=28328"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}