{"id":28333,"date":"2012-07-04T20:16:06","date_gmt":"2012-07-04T17:16:06","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=28333"},"modified":"2012-07-04T20:16:06","modified_gmt":"2012-07-04T17:16:06","slug":"teadlased-identifitseerisid-uue-kvantoleku-mis-voimaldab-kolmel-aatomil-koos-pusida","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=28333","title":{"rendered":"Teadlased identifitseerisid uue kvantoleku, mis v\u00f5imaldab kolmel aatomil koos p\u00fcsida"},"content":{"rendered":"

Kansase Osariigi \u00dclikooli juhitud kvantmeehaanika uurimuses avastati uus aatomite seotud olek, mis v\u00f5ib aidata teadlastel paremini m\u00f5ista ainet ja selle koostist.<\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a>

Abstraktne kujutis. Pilt: John Denison \/ Fotolia<\/p><\/div>\n

Hetkel veel nimetamata seotud olek, mida f\u00fc\u00fcsikud kutsuvad hetkel oma uurimuses lihtsalt ,,meie olekuks,” rakendub kolmele identsele aatomile, mis on omavahel n\u00f5rgalt seotud – k\u00e4itumine, mida kvantmehaanikas tuntakse kolme keha seotud olekuks. Selles olekus saavad kokku kleepuda kolm aatomit, kuid mitte kaks. Lisaks saavad m\u00f5ningatel juhtudel kolm aatomit kleepuda kokku ka siis, kui kaks neist t\u00f5ukuvad \u00fcksteisest ning l\u00f5huvad \u00fchenduse, kirjutab Sciencedaily.com<\/a>.<\/p>\n

,,See on intuitsiooniga vastuolus, sest mitte ainult pole kahe aatomi vastasm\u00f5ju liiga n\u00f5rk, et aatomeid koos hoida, vaid lisaks p\u00fc\u00fcab see pidevalt aatomeid \u00fcksteisest lahku l\u00fc\u00fca, mis pole ilmselgelt see eesm\u00e4rk, kui me tahame asju koos hoida,” lausus Brett Esry<\/strong>, uurimuse peaautoreid.<\/p>\n

Antud olek sarnaneb Efimovi kolme keha olekuga – n\u00f5rgalt seotud kvantolekuga, mille pakkus esimesena v\u00e4lja vene f\u00fc\u00fcsik Vitaly Efimov 1970ndatel. Esmakordselt \u00f5nnestus teadlastel Efimovi kolme keha olekut vaadelda rohkem kui 30 aastat hiljem 2006. aasta eksperimendis, kus kasutatid \u00fclik\u00fclmasid aatomgaase. Need gaasid on vaid miljardik Kelvinit \u00fcle absoluutse nulli – temperatuur, mida saab saavutada vaid \u00fcksikutes laboratooriumites \u00fcle kogu maailma. Esry s\u00f5nul on vaja neidsamu aatomgaase, et nende kvantolekut eksperimentaalselt vaadelda, sest ka see olek eksisteerib sellisel temperatuuril.<\/p>\n

Kui Efimovi kolme keha olek v\u00f5ib esineda vaid \u00fclik\u00fclmades tingimustes ning bosoni nime kandvate aatomitega, eksisteerib Esry t\u00f6\u00f6r\u00fchma avastatud olek nii bosonite kui ka fermionite puhul.<\/p>\n

Uus kvantolek j\u00e4\u00e4b v\u00e4ikesesse vahemikku, mis asub l\u00fchimaa ja pikamaa vastasm\u00f5jude vahele. L\u00fchimaa ja pikamaa vastasm\u00f5jud ehk j\u00f5ud on kaugused, millel osakeste vastasm\u00f5jud on veel efektiivsed. Pikamaa vastasm\u00f5ju korral on osakestevaheline kaugus suurem ning nad ei pea \u00fcksteist puudutama, et \u00fcksteist j\u00f5uga m\u00f5jutada. L\u00fchimaa vastasm\u00f5ju korral peavad osakesed asuma aga \u00fcksteisele palju l\u00e4hemal ning piljardkuulide sarnaselt \u00fcksteist m\u00f5jutama, selgitas Esry. Efimovi kolme keha olekud eksisteerivad vaid l\u00fchimaa vastasm\u00f5ju jaoks.<\/p>\n

,,Meie leitud kolme keha olekud tekivad selliste vastasm\u00f5jude korral, mis pole ei l\u00fchi- ega kaugmaalised,” \u00fctles Esry. ,,Selle asemel asuvad nad t\u00e4pselt kahe vastasm\u00f5ju piiril. Seega t\u00e4idab see uus avastus sellise l\u00fcnga teadmistes kolme keha s\u00fcsteemide ja kvantmehaanika kohta, mida teadlased on uurinud juba sajandeid, sealhulgas Maad, Kuud ja P\u00e4ikest uurinud Sir Isaac Newton.”<\/p>\n

Lisaks v\u00f5ivad teadlased leida rakenduse sellele kvantolekule eksperimentides, mis h\u00f5lmavad \u00fclik\u00fclmasid gaase.<\/p>\n

,,See ongi uurimuste p\u00f5hiloomus. Me katsetame asju, mis on loodetavasti kellegi jaoks 20 aasta p\u00e4rast v\u00f5i hiljemgi kasulikud. Efimov pidi ootama 35 aastat, et n\u00e4ha oma olekute tegelikku realiseerimist ning kasutamist kolme keha s\u00fcsteemide m\u00f5istmisel. Me loodame, et meil nii kaua oodata ei tule,” s\u00f5nas Esry. J\u00e4rgnevalt plaanivad teadlased seda kvantolekut l\u00e4hemalt uurida ning avastada, kuidas bosonite ja fermionide erinevad kombinatsioonid selles k\u00e4ituvad.<\/p>\n

Allikas<\/a><\/p>\n

Teadusartikkel: “New Class of Three-Body States<\/a>“<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Kansase Osariigi \u00dclikooli juhitud kvantmeehaanika uurimuses avastati uus aatomite seotud olek, mis v\u00f5ib aidata teadlastel paremini m\u00f5ista ainet ja selle koostist. Hetkel veel nimetamata seotud olek, mida f\u00fc\u00fcsikud kutsuvad hetkel oma uurimuses lihtsalt ,,meie olekuks,” rakendub kolmele identsele aatomile, mis on omavahel n\u00f5rgalt seotud – k\u00e4itumine, mida kvantmehaanikas tuntakse kolme keha seotud olekuks. Selles olekus […]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":28337,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-28333","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/28333","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=28333"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/28333\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/28337"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=28333"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=28333"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=28333"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}