{"id":28417,"date":"2012-07-12T18:11:55","date_gmt":"2012-07-12T15:11:55","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=28417"},"modified":"2012-07-12T18:13:44","modified_gmt":"2012-07-12T15:13:44","slug":"valged-ledid-otse-paberil","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=28417","title":{"rendered":"Valged LEDid otse paberil"},"content":{"rendered":"<p><strong>Kujuta ette helendavat kardinat, mis tuule k\u00e4es \u00f5rnalt liigub. V\u00f5i siis tapeeti, mis valgustab kogu su tuba t\u00e4iuslikult valge valgusega. Sellised rakendused pole enam kaugel. Tsinkoksiidist ja juhtivast pol\u00fcmeerist valmistatud LEDid saab printida otse paberile, nagu n\u00e4itas Rootsi teadlane Gul Amin oma doktorit\u00f6\u00f6s.<\/strong><\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2012\/07\/low-light-emitting-wallpaper-541x347.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignleft size-medium wp-image-28418\" title=\"low-light-emitting-wallpaper-541x347\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2012\/07\/low-light-emitting-wallpaper-541x347-300x192.jpg\" alt=\"Antud tehnoloogiat saaks kasutada dekoratiivsete tapeetide valmistamisel.\" width=\"300\" height=\"192\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/07\/low-light-emitting-wallpaper-541x347-300x192.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/07\/low-light-emitting-wallpaper-541x347-250x160.jpg 250w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/07\/low-light-emitting-wallpaper-541x347.jpg 541w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\" \/><\/a>Oma doktorit\u00f6\u00f6s n\u00e4itas Gul Amin, kuidas valgeid LEDe on v\u00f5imalik otse paberile sadestada v\u00f5i siis neid n\u00e4iteks tapeedile printida &#8211; antud patent on hetkel menetluses, kirjutab <a href=\"http:\/\/phys.org\/news\/2012-07-white-paper.html\">Physorg.com<\/a>.<\/p>\n<p>Aktiivseteks komponentideks on tsinkoksiidist nanopulgad (<em>nanorods<\/em>) ja \u00f5huke kiht juhtivat pol\u00fcmeeri pol\u00fcdiet\u00fc\u00fclfluoreeni (PFO). Esmalt tuleb paber aga katta \u00f5hukese vett-t\u00f5rjuva, kaitsva ning tasandava ts\u00fckloteeni (vaigu) kihiga.<\/p>\n<p>,,See on esimene kord, kui keegi on ehitanud elektroonilised ja fotoonilised mitteorgaanilised pooljuhtivad komponendid keemiliste meetodite abil otse paberile,&#8221; lausus professor Magnus Willander, kes seda uurimust juhib.<\/p>\n<p>\u00dches doktorit\u00f6\u00f6 p\u00f5hjal kirjutatud teises teadusartiklis n\u00e4itas Gul Amin, kuidas sadestada nanopulkasid paberile, need seej\u00e4rel ultraheli abil paberilt maha puhuda ning seej\u00e4rel pulbrina kokku koguda. Seda pulbrit saab kasutada tsinkoksiidist nanopulkade ja seega ka LEDide printimiseks paberile v\u00f5i plastmassile, kasutades selleks tavalist prinditr\u00fckki. Ka selle meetodi patent on hetkel menetlemisel.<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/phys.org\/news\/2012-07-white-paper.html\">Allikas<\/a><\/p>\n<p>Teadusartikkel: &#8220;<a href=\"http:\/\/liu.diva-portal.org\/smash\/record.jsf;jsessionid=7a910f9338f2970778e8e1e1a780?searchId=1&amp;pid=diva2:515790\">ZnO and CuO Nanostructures: Low Temperature Growth, Characterization, their Optoelectronic and Sensing Applications<\/a>&#8220;<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Kujuta ette helendavat kardinat, mis tuule k\u00e4es \u00f5rnalt liigub. V\u00f5i siis tapeeti, mis valgustab kogu su tuba t\u00e4iuslikult valge valgusega. Sellised rakendused pole enam kaugel. Tsinkoksiidist ja juhtivast pol\u00fcmeerist valmistatud LEDid saab printida otse paberile, nagu n\u00e4itas Rootsi teadlane Gul Amin oma doktorit\u00f6\u00f6s. Oma doktorit\u00f6\u00f6s n\u00e4itas Gul Amin, kuidas valgeid LEDe on v\u00f5imalik otse paberile [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":28418,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[31,16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-28417","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-rakenduslik-teadus","8":"category-teadusuudis","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/28417","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=28417"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/28417\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/28418"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=28417"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=28417"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=28417"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}