{"id":28454,"date":"2012-07-15T12:55:39","date_gmt":"2012-07-15T09:55:39","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=28454"},"modified":"2012-07-15T12:55:39","modified_gmt":"2012-07-15T09:55:39","slug":"teadlased-valmistasid-hobeda-nanojuhtmete-abil-juhtiva-elastse-materjali","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=28454","title":{"rendered":"Teadlased valmistasid h\u00f5beda nanojuhtmete abil juhtiva elastse materjali"},"content":{"rendered":"<p><strong>P\u00f5hja-Karoliina Osariigi \u00dclikooli teadlased t\u00f6\u00f6tasid v\u00e4lja k\u00f5rge juhtivusega elastsed materjalid, mis on valmistatud h\u00f5beda nanoskaalas juhtmetest (nanojuhtmetest). Neid elastseid juhte saaks kasutada venitatavate elektroonikaseadmete valmistamiseks.<\/strong><\/p>\n<div id=\"attachment_28456\" style=\"width: 310px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2012\/07\/7-researchersc.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-28456\" class=\"size-medium wp-image-28456\" title=\"7-researchersc\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2012\/07\/7-researchersc-300x209.jpg\" alt=\"\" width=\"300\" height=\"209\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/07\/7-researchersc-300x209.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/07\/7-researchersc-250x174.jpg 250w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/07\/7-researchersc.jpg 400w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-28456\" class=\"wp-caption-text\">H\u00f5beda nanojuhtmete abil valmistatud juhtiv elastne materjal.<\/p><\/div>\n<p>Venitatavate vooluringide abil saaks teha nii m\u00f5ndagi, mida j\u00e4iga materjaliga ei saa. N\u00e4iteks aitaks elektrooniline ,,nahk&#8221; robotitel t\u00f5sta \u00f5rnu objekte ilma neid murdmata. Venitatavad ekraanid ja antennid v\u00f5iksid muuta mobiiltelefonid ja muud elektroonkaseadmed venivaks ja kokkusurutavaks ilma nende t\u00f6\u00f6omadusi kahjustamata. Esimene samm selliste rakenduste v\u00f5imalikkuse poole on valmistada juhte, mis on elastsed ning v\u00f5imelised efektiivselt ja usaldusv\u00e4\u00e4rselt edastama elektrisignaale nende deformatsioonist hoolimata, kirjutab <a href=\"http:\/\/phys.org\/news\/2012-07-highly-elastic-conductors-silver-nanowires.html\">Physorg.com<\/a>.<\/p>\n<p>Teadlased <strong>Yong Zhu<\/strong> ning <strong>Feng Xu<\/strong> valmistasid sellise elastse juhtiva materjali h\u00f5beda nanojuhtmetest. H\u00f5bedal on k\u00f5rge elektrjuhtivus, mis t\u00e4hendab seda, et see edastab elektrit efektiivselt. Antus uus tehnika \u00fchendab k\u00f5rge juhtivusega h\u00f5beda nanojuhtmed pol\u00fcmeeriga, mis talub m\u00e4rgatavat venitust ilma materjali juhtivust muutmata.<\/p>\n<p>,,See uus meetod on v\u00e4ga huvitav, sest seda saaks koheselt paljudes rakendustes kasutada,&#8221; s\u00f5nas Zhu. ,,Lisaks keskendub meie t\u00f6\u00f6 k\u00f5rgele ja stabiilsele juhtivusele suurte deformatsioonide korral, andes palju juurde teistele uurimustele, kus uuritakse h\u00f5beda nanojuhtmete abil pigem painduvust ja l\u00e4bipaistvust.&#8221;<\/p>\n<p>,,Meie tootmisl\u00e4henemine on v\u00e4ga lihtne,&#8221; selgitab Xu. H\u00f5beda nanouhtmed paigaldatakse r\u00e4niplaadile. Vedel pol\u00fcmeer valatakse \u00fcle r\u00e4nisubstraadi. Seej\u00e4rel pannakse pol\u00fcmeer suure kuumuse k\u00e4tte, mis muudab selle vedelast tahkeks. Kuna pol\u00fcmeer voolab vedelas olekus \u00fcmber h\u00f5beda nanojuhtmete, j\u00e4\u00e4vad juhtmed pol\u00fcmeeri tahenemisel sellesse kinni. Seej\u00e4rel saab pol\u00fcmeeri r\u00e4niplaadilt eemaldada. ,,H\u00f5beda nanojuhtmeid saab venitatavale juhile ka printida,&#8221; lisas ta.<\/p>\n<p>Fakt, et h\u00f5beda nanojuhtme p\u00f5hisele juhile on prindimustreid kerge kanda, v\u00f5imaldab antud meetodi laialdast rakendust elektroonikat\u00f6\u00f6stuses. Kui nanojuhtme-pol\u00fcmeeri segu venitatakse ja siis vabastatakse, lainetab materjal veidi. L\u00f5pptulemuseks on see, et komposiit on nanojuhtmeid mitte sisaldaval k\u00fcljel sile kuid nanojuhtmetega k\u00fcljel laineline.<\/p>\n<p>P\u00e4rast seda, kui nanojuhtmetega pind on laineliseks muutunud, saab materjali venitada kuni kaks korda pikemaks, m\u00f5jutamata seejuures h\u00f5beda nanojuhtmete juhtivust. See tuleneb sellest, et nanojuhtmete laineline kuu v\u00f5imaldab neil \u00fcksteise suhtes isegi venituse korral samasse asendisse j\u00e4\u00e4da. ,,Lisaks k\u00f5rgele juhtivusele ja suurele stabiilse deformatsiooni ulatusele on see uus venitatav juht korduva mehaanilise pinge korral v\u00e4ga robustne,&#8221; \u00fctles Zhu. Teised tuntud venitatavad juhid sadestatakse tavaliselt substraatidele, mist\u00f5ttu need v\u00f5ivad korduva mehaanilise venituse v\u00f5i h\u00f5\u00f5rumise tagaj\u00e4rjel substraadist lahti tulla.<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/phys.org\/news\/2012-07-highly-elastic-conductors-silver-nanowires.html\">Allikas<\/a><\/p>\n<p>Teadusartikkel: &#8220;<a href=\"http:\/\/onlinelibrary.wiley.com\/doi\/10.1002\/adma.201201886\/abstract\">Highly Conductive and Stretchable Silver Nanowire Conductors<\/a>&#8220;<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>P\u00f5hja-Karoliina Osariigi \u00dclikooli teadlased t\u00f6\u00f6tasid v\u00e4lja k\u00f5rge juhtivusega elastsed materjalid, mis on valmistatud h\u00f5beda nanoskaalas juhtmetest (nanojuhtmetest). Neid elastseid juhte saaks kasutada venitatavate elektroonikaseadmete valmistamiseks. Venitatavate vooluringide abil saaks teha nii m\u00f5ndagi, mida j\u00e4iga materjaliga ei saa. N\u00e4iteks aitaks elektrooniline ,,nahk&#8221; robotitel t\u00f5sta \u00f5rnu objekte ilma neid murdmata. Venitatavad ekraanid ja antennid v\u00f5iksid muuta mobiiltelefonid [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":28456,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[31,16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-28454","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-rakenduslik-teadus","8":"category-teadusuudis","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/28454","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=28454"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/28454\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/28456"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=28454"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=28454"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=28454"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}