{"id":28458,"date":"2012-07-15T13:13:21","date_gmt":"2012-07-15T10:13:21","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=28458"},"modified":"2012-07-15T13:13:21","modified_gmt":"2012-07-15T10:13:21","slug":"uus-susiniknanotorude-pohine-materjal-aerografiit-on-kergeim-materjal","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=28458","title":{"rendered":"Uus s\u00fcsiniknanotorude p\u00f5hine materjal aerografiit on kergeim materjal"},"content":{"rendered":"

Vaatamata sellele, et teadlased v\u00e4\u00e4rtustavad pigem intelligentsust kui f\u00fc\u00fcsilisi v\u00f5imeid, on nad siiski v\u00e4ga v\u00f5istlushimulised. T\u00f5endeid selle kohta v\u00f5ib leida erinevatest teadusaladest erinevat auhindade n\u00e4ol. Selliseid auhindu jagatakse teadlastele, kes teevad oma erialal esimestena avastusi. Lisaks on populaarsed virtuaalsed v\u00f5istlused, nagu n\u00e4iteks kes suudab valmistada v\u00e4ikseima v\u00f5i suurima asja v\u00f5i siis aerografiidi juhul – kergeima. Selle v\u00f5itja valmistas Kieli \u00dclikooli teadlaster\u00fchm. See p\u00f5hineb s\u00fcsiniknanotorudel ning on k\u00f5ige kergem olemasolev tahkis.<\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a>

\u00dclevaade erinevatest aerografiidi morfoloogiatest. Pilt: Adv. Mater., 24: 3486-3490.<\/p><\/div>\n

Eelnevad v\u00f5itjad aerogeel ja metallilised mikrov\u00f5restikud polnud omal ajal mitte ainult k\u00f5ige kergemad vaid ka oma suuruse kohta v\u00e4ga tugevad. Aerograafiit l\u00f6\u00f6b neid m\u00f5lemas kategoorias. See pole mitte ainult v\u00e4iksema tihedusega (0,2 milligrammi kuupsentimeetri kohta, vrdl 0,9) vaid ka tugevam – see suudab toetada endast 40 000 suuremat raskust. Ning kuna antud materjal koosneb peamiselt \u00f5hust (99,99%), saab seda \u00fclipisikeseks kokku kortsutada, sest see taastab oma kuju koheselt ilma kahjustumata, kirjutab Physorg.com<\/a>.<\/p>\n

Kuna see uus v\u00f5itja on neli korda kergem kui eelmine, tegelevad teadlased n\u00fc\u00fcd pingsalt selle rakenduste otsimisega.\u00a0Hetkelootus on, et kuna antud materjal on ka hea elektrijuht, saaks seda kasutada uut t\u00fc\u00fcpi akudes v\u00f5i isegi superkondensaatorites.<\/p>\n

Uue materjali valmistasid teadlased uut t\u00fc\u00fcpi \u00fcheastmelise CVD s\u00fcnteesiprotsessi abil, mis p\u00f5hineb vabalt muudetaval v\u00f5rgustikul. Mustandina kasutatakse tsinkoksiidi, mis t\u00e4hendab tegelikult seda, et teadlased leidsid grafiidi kasvatamiseks uue viisi, mille abil kasvavad v\u00e4ga \u00f5hukesed \u00f5\u00f5nsad s\u00fcsiniknanotoru struktuurid, mis kokku moodustavad uut t\u00fc\u00fcpi materjali.<\/p>\n

Huvitav on see, et kui seda materjali valmistada koguses, mis oleks palja silmaga n\u00e4ha, mis nende s\u00f5nul ka v\u00f5imalik on, paistaks see kui must k\u00e4gar k\u00e4snasarnast materjali. Lisaks \u00fctlesid teadlased, et oma t\u00f6\u00f6d ei alustanud nad eesm\u00e4rgiga valmistada uut materjali, vaid et see oli nende t\u00f6\u00f6 loomulikuks tulemuseks. Algne t\u00f6\u00f6 teema oli uurida kolmedimensionaalsete \u00fchendusl\u00fclidega s\u00fcsinikstruktuure.<\/p>\n

Allikas<\/a><\/p>\n

Teadusartikkel: “Aerographite: Ultra Lightweight, Flexible Nanowall, Carbon Microtube Material with Outstanding Mechanical Performance<\/a>“<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Vaatamata sellele, et teadlased v\u00e4\u00e4rtustavad pigem intelligentsust kui f\u00fc\u00fcsilisi v\u00f5imeid, on nad siiski v\u00e4ga v\u00f5istlushimulised. T\u00f5endeid selle kohta v\u00f5ib leida erinevatest teadusaladest erinevat auhindade n\u00e4ol. Selliseid auhindu jagatakse teadlastele, kes teevad oma erialal esimestena avastusi. Lisaks on populaarsed virtuaalsed v\u00f5istlused, nagu n\u00e4iteks kes suudab valmistada v\u00e4ikseima v\u00f5i suurima asja v\u00f5i siis aerografiidi juhul – kergeima. […]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":28459,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[31,16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-28458","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-rakenduslik-teadus","8":"category-teadusuudis","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/28458","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=28458"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/28458\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/28459"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=28458"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=28458"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=28458"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}